2) kingitusena; Kingist veel · 2) Kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused on: 1) tänu avaldamine suuliselt rivi või vastava kogu ees või käskkirjas; 2) tänukirja andmine; 3) teenistusmärgi andmine; 4) lisapuhkuse andmine; 5) rahalise preemia andmine; 6) hinnalise kingituse tegemine; 7) nimelise külm- või tulirelva kinkimine; 8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine. Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine
Rahvatribuunide ameti majad olid avatud ööpäev läbi, et kõik saaksid igal ajal kaevata neile tehtud ülekohtu peale. Rahvatribuun muutus hiljem Rooma tähtsaimaks ametkonnaks. Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada. Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
annaabi.ee 
