halvemal positsioonil. Eelmisel sajandil saavutasid naised enamikus eluvaldkondades nii formaalse kui ka tegeliku võrdõiguslikkuse. 1888. aastal said abielunaised iseseisva ja piiramatu õigusvõime ning 1918. ja 1927. aasta seaduste põhjal meestega võrdse positsiooni abielulahutuse, laste hooldusõiguse ja omandiõiguse küsimustes. 1912. aastal võimaldati naistele juurdepääs enamikule valitsuse ametipostidele ning 1938. aastal laienes see õigus kõigile ametitele, v.a vaimulikud ja sõjaväelised kohad. Piiranguteta õigus töötada ükskõik millisel ametikohal anti naistele lõpuks 1952. aastal. 19. sajandi lõpus alanud naiste tulek tööjõuturule ja sellega seoses ka nende majandusliku seisundi muutumine sillutas teed poliitilisele naisliikumisele eesmärgiga saavutada täielikud sotsiaalsed õigused kõigil elualadel. Naisõiguslaste organiseeritud liikumise esimene suurem
Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust. Koolipsühholoogia -käsitleb kooli ja õppimisega kohanemist ning emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme õpilastel ja õpetajatel. Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust. Keskkonna psühholoogia- uurib suhteid inimese ja teda ümbritseva keskonna vahel,
Intelligentsuse skaala kuidas me saame lapsi testida, kas neil on nt õpiraskused; katsetamine Binet ja Simon lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas
Intelligentsuse skaala – kuidas me saame lapsi testida, kas neil on nt õpiraskused; katsetamine Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas
annaabi.ee 
