Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme riigis, pakkudes mitmesuguseid teenuseid ja luues töökohti. Kodanikuühiskonna institutsioonide hulka kuuluvad: 1. usuorganisatsioonid; 2. kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3. isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega. Sellest lähtudes on vajalik, et avalik võim ja kolmas sektor teeksid tihedat koostööd. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Riik ei ole ainult võimukandjate mure, riik puudutab meid kõiki
15. MIKS ON VAJA TUGEVAT KODANIKUÜHISKONDA? Selleks, et riik paremini toimiks. 16. MITTETULUNDUSÜHING, SIHTASUTUS JA SELTS MILLISED ON NEDE ERINEVUSED JA SARNASUSED? SARNASUSED: Ühelgi neist pole tulunduslikku ega võimule tuleku eesmärki. MTÜ ja SA peavad olema registreeritud ja omama põhikirja, seltsing mitte. 17. .MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD? Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad tenuseid ja loovad töökohti. MTÜ-dest on meil umbes pooled korteri-, suvila- ja garaaaziühistud. Arvukalt tegutseb kü ka koolituses, sotsiaaloolekands ning puhkemajanduses. 18. ISELOOMUSTA RIIGI JA KODANIKUÜHENDUSTE SUHTEID Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat nii, et teevad nende inimeste seisukohad
Seltsingud on mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita, seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes, keskkonnakaitse organisatsioonides, korteri-ja suvilaühistutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. Ka demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja -organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Seepärast tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab
annaabi.ee 
