1) - saaja 2) - saatja 3) - akt 4) - ankeet 5) - dokumendiplank 6) - viisa 7) asutuse sisene dokument 8) väljuv dokument 9) - töögraafik 10) kuupäev(päev, kuu, aasta) 11) - toimik 12) - volitused 13) - leping 14) - dokument 15) - dublikaat 16) - avaldus 17) - viit 18) väljaminev kiri 19) dokumendi säilitamine 20) - leping 21) - limiit 22) raamatupidamis dokument 23) isiklik toimik 24) asjaajamis kord 25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne...
- Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus - Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017. Õigus- ja ametikeele arusaadavus
ja punane, loetledes lipuvarda poolt. Iiri vapp Iiri vapp torkab kohe silma tagataustaks oleva taevasinise värvusega ja sellel kuldse kandle kujutisega. Kannelt kaunistavad vanad iiri sümbolid ja kujutised ning kandlel on ka 14 keelt. 7 Iiri keel Iiri keel kuulub gaeli keelerühma, millel on Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal umbes 1 miljon kõnelejat inglise keele kui ametikeele kõrval aastast 1922. Iiri keel on välja arenenud vana gaeli keeles, millest on säilinud raidkirju 4. 7. sajandist, kuid vanaiiri keele tekste pärineb 8. 9. sajandist, eriti rikkalik on vanaiiri keelest keskiirikeelne kirjandus 10. 17. sajandini. Praegusele iiri murdele sarnane uus-iiri kirjakeel on välja kujunenud alles 18. sajandil. Iiri kirjatähti kirjutatakse kas ladina tähtedest arenenud iiri tähtedega või tavaliste ladinatähtedega.
Kui räägime divisjoneidest ja peadirektoritest siis neid suure tähega ei kirjuta,kuna lähtume reeglist, milles tuleb nii osakonnad ja allüksused kui ka kõik ametinimetused kirjutada väikese tähega. Teine olukord on eesti keele instituudi taoliste nimetustega, mille puhul on kokku lepitud kirjutada kindlatel juhtudel nimetuses iga sõna suure algustähega. Suur algustäht peaks sellisel juhul rõhutama nimetuse ametlikkust. See ametlikkuse rõhutamine on puhtalt ametikeele omapära ega ole kohustuslik nt ajalehekeeles, kus võib kirjutada väikeste tähtedega eesti keele instituut, rahandusministeerium, riigi maa-amet jne. Nt kui tekib kahtlus, kas reegli järgi peaks kirjutama (Eesti Panga) nõukogu või Nõukogu, tuleks eelistada väikese tähega kirjutamist,sest kui suurel algustähel ei ole väikesega võrreldes erinev tähendus oleks parem kirjutada väikese algustähega ja ega