14 sajandil. Kui uusajal kasutatakse mõistet "gild" peamiselt suurte ametialaste (eelkõige kaupmeeste) ühenduste ning "tsunft" käsitööliste kohta, siis keskajal ei tehtud nendel mõistetel erilist vahet. Üks ja sama ametialane või usuline ühendus võis esineda nii gildi kui ka vennaskonna nime all . Gildi skraa ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogumi. Raes kujunes ametijaotus valdkondade kaupa. Enamasti igas valdkonnas kaks raehärrat. Üks tähtsamaid ameteid oli linnalaeka arvehärrad. Veel maksuhärrad ja aktsiisihärrad. TÄhtsaks veel linna foogt (kohtunik) Veel veskitega tegutsevad veskihärrad, mündihärrad, karja ja heinamaadega tegeles koplihärra. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine, hansalinnad Liivimaal. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis. Suurte ja väikeste linnade roll selles.
Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest raemäärustest. Suur osa nendest käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist, tuleohutust, tänavate ja ehitiste heakorda, kauplemisregulatsioone. Lisaks tehti ajaliselt ja ruumiliselt piiratud määrusi näiteks sõjaga seotud ajutine blokaad. Rae koosseis ja raeametid- Raehärrade vahel kujunes välja ametijaotus tegevusvaldkondade kaupa. Tallinnas iga valdkonna peale on määratud kaks raehärrat, kellest üht peeti ülemaks. Hierarhiat ametite vahel polnud, kuid ametid, mis olid rohkem seotud suuremate rahasummadega, olid teistest tähtsamad. Arvehärrad - Valvasid linnalaekat, kuhu laekusid kõik maksudest saadud tulud. Maksuhärrad - Aastamaksu kogujad, kes vastutasid linna maksusissetulekute eest. Aktsiisihärrad - Tegelesid aktsiisidega. Linna foogt - Ehk kohtunik, keda abistas kohtupidamisel
議類 参考 ⇒阜 ⇒邑 1.1 osadeks jaotama,t¨ukkideks l˜oikama 1.5 KANJI m¨argi osa nn. radikaal《名 《動詞》 詞》 1.2 u¨ ks osa, u¨ ks osa inimr¨uhmast《単 1.6 u¨ ks m˜otteline osa kirjutistes ja mu- 位》 jal《単位》 1.3 ametijaotus, rollijaotus, (s˜ona 2.1 v¨aike u¨ mar (kohev) k¨unkake《名 l˜opus)《名詞》 詞》 1.4 u¨ ks neljast trad. Hiina kirjanduse J u¨ likutele alluvad talupojad, kalurid, liigist [四部(経・史・子・集の四類)] k¨asit¨oo¨ lised 《名詞》 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B