Kui abikaasal on teine perekonnanimi, ütleb naine või mees ka selle. Sageli on otstarbekas esitletava nimele lisada mõni selgitav või iseloomustav sõna. Näiteks: „Isa, luba, et tutvustan sulle oma kolleegi, härra Leppa.“ Kui soovitakse edaspidigi kontakte säilitada, ulatatakse pärast nime ütlemist uuele tuttavale nimekaart. Siinkohal tuleb arvestada vanust, ametialast või seltskondlikku positsiooni. Esimesena ulatab visiitkaardi noorem, ametialalt madalam. Ei maksa solvuda, kui samaga ei vastata, sellega lihtsalt antakse märku, et edaspidised kohtumised mingitel objektiivsetel põhjustel on välistatud. On loomulik, et pärast esitlemist vahetatakse ka mõned laused või alustatakse vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata, millal tema poole pöördutakse. Tutvumisel ei pea alati kätlema, naiste puhul piisab naeratusest, meestel kummardusest
14. 04.august 2007 Meremäe vald Meremäe mägi 15. 02 .august 2008 Värska vald Värska(lauluväljak) 16. 01.august 2009 Misso vald Luhamaa Viimati toimunud Setu Kuningriigi päeva kohta kirjutab ajaleht Võrumaa Teataja järgmist: "Kuningriigi päev pole enam pelgalt setu asi, vaid sellest tahaksid kas või kordki osa saada kõik eestimaalased. Nõnda loeti laupäeval kuningriigi külastajaid kokku umbes 6000. Kokku valiti 13 meistrit mitmelt erinevalt ametialalt. Päeva esimesel poolel toimus üks tähtsamatest võistlustest - sõnolise ehk leelutamise võistlus. Seal tuli improviseerida etteantud teemal. Lauluvõistluse meistritiitli võitis Elvi Nassar Tallinna Leelokoorist Sõsarõ. Kuningriigi päeva korraldajad ütlesid, et tänavu oli käsitöö ja muu põnevaga kauplejaid mullusest rohkem. Püsti pandi peaaegu sada letti, kust võis setu näputööd, puumeistrite nikerdusi, aga ka süüa osta
vene keeles on sõna ,,vaenlane" üheks sünonüümiks" nedrug" ( mittesõber) , paljudes keeltes aga on sõbraks mitteolemine neutraalse väärtusega, mitte negatsiivse konnotatsiooniga sündmus.Teisalt aga tundub ilmne, et omavahel leiavad kergemini ühise keele erinevatest keeleareaalidest pärit samasse sotsiaalsesse gruppi kuuluvad sama eriaala esindajad ( tegevusala, huvid, vilumused jms on sarnased keelte erinevusele vaatamata) kui sama keelt rääkivad, aga sotsiaalselt kuuluvuselt ja ametialalt erinevad inimesed. Erikeel- Sõnavara ja tähenduste süsteem, mis on tulenevalt spetsiifikast ainuomane teatud inimtegevuse valdkonnale ( arst, arvutispetsilist, konstruktor). Erikeeleks nimetatakse argood (eri-vüi salakeel) või slängi(kõnekeelsed ekspressiivsedelemendis keeles) ja see on omane ka kuritegelikule subkultuurile. Keele ökonoomia-Keele kasutust iseloomustab ökonoomiaprintsiip. Mida sagedamini kasuttatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Nt