1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi
;) 21. Augustil 1828 Kahetseb oma eelmist kirjapanekut. Esmaspäeval, 3-ndal septembril 1828 Homme asub ta Pärnu teele. Jakob jutustab Timo sangarlikest tegudest Prantsusma rünnaku ajal , kui nad kolmekesi mitme tosina vastu võitlesid. Siis räägib Tiit selle sama loo ja ütleb et oli üks nendest Timo alluvatest sel ajal ainud kes haavata sai. Tima mõõgaga silma aga Timo ise ka seda ei tea. Neljapäeval, 13-ndal septembril 1828 Jakob kohtub Pärnus Amelungi kapteniga ning see annab talle juhtlõngad kuidas edasi tegutseda, kuna sadamavalve kapten käib kontrollimas, ja peaks ennad talle usaldusaluseks tegema, ütles, et ta käib tihti Ingerfeldi restoranis lõunal. Kui Jakob Kivijalas tagasi oli tahtis ta kohe head uudist rääkida aga sai hoopis halva uudise omanikuks, sest Jüri olevat internaadis mädasesse angiini jäänud ning selle sügisesest põgenemisest ei tule midagi välja kuna Eeva isegi jääb poja juurde tema tervenemiseni.
Schacht (male), kusjuures see on etümoloogiliselt põhjendatud tollel ajajärgul saksa "sch" hääldamisega sõna algul ligilähedaselt nagu "sk". Näljahädad ja Põhjasõda laastasid Liivimaa. Uuesti leidub jälgi maleharrastusest 18. sajandi teisel poolel. Sellest ajajärgust on pärit ka esimesed nimeliselt tuntud maletajad Eestimaal. Tugevate maletajatena said tuntuks Gotthard Andreas Zoege- Manteuffel ja Carl Philipp Amelung. C. Ph. Amelungi peeti aastatel 17901817 Baltikumis ja Peterburis tugevaimaks maletajaks. 18. sajandi viimaste aastakümneteni ei ole jälgi kirjalikest maleteemalistest töödest ega partiitekstidest, mis võimaldaksid saada ülevaadet mängutaseme arengust. Olemasolevatel andmetel on vanim kirjas märgitud positsioon Zoege-Manteuffeli ülesanne, mis kuulub ajavahemikku 17901799 ja on ära toodud Saksa maletaja Max Lange ülesanneteraamatus "Handbuch der Schachaufgaben" (Leipzig, 1862). 1799