Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama. Kes kõige paremini lakkus, priiskas, lõi, torkas ja rüseles, see sai kõige esimeseks kukkeks, ta seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ning talle anti au. Sama oli eestlaste pulmas
Nh vahepeal hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse. Väljaarvatud minu tuppa. Ei sinna ma küll mingit paari amelema ei luba. Mingi Kaire sõber pakkus mulle kästi head drinki ,kuid päras selle joomist tundis ennast väga lõbusana .Asi tundus katlane kuni ma kokku kukkusin. *** Ei tea küll kuidas kuid oli saabunud hommik.Mu pea valutas hirmasati ,kui imekombel olin ma ilusti voodis teki alla .Ning põrandal maas magas Marko. Äratasin ta siis üles. "Kuule , mis eile jutus?" "Mida .ää .. ai mu pea, midagi ei juhtunud ...mis juhutma pidi??" "Ei kuidas ma voodisse sain?" "Ah mina tõin su
· Peamiselt 4-silbilise tüvega verbid (esemestuma, isikustama, jumalustama, jõuestustama, muumiastuma) · 5-silbilise tüvega verbid igavikustama, kogukonnastama, partisanitsema PÕHITÜÜP TEGELEMA · Tegelema-tegeleda e tegelda-tegelen-tegelesin-tegelenud e tegelnud-tegeletakse e tegeldakse-tegeletud e tegeldud · 3-silbilised I-II-vältelise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend ele-(amelema, ebelema, jagelema, kibelema, kihelema, kogelema, künelema, logelema, muhelema, nihelema, nägelema) PÕHITÜÜP TULEMA · Tulema-tulla-tulen-tulin-tulnud-tullakse-tuldud · Olema, panema, surema · 3-silbilised III-vältelise ning 4-silbilise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühed ele- · Minema-minna-lähen-läksin-läinud-minnakse-mindud · Pesema-pesta-pesen-pesin-pesnud-pestakse-pestud (kusema pöördub sama moodi)
Piiratud on kangelaste arv, kuna nende teatrimaskid varieeruvad vastavalt tegelase ealse, seisundile, iseloomule jne. Enamlevinud süzee noormees vabastab neiu kupeldaja või muu neg tegelase käest, heit- või leidlapse süzee. Tüübid armunud noormees, kes kannatab armupiinu ja rahapuudust, vastane kiitlev sõjamees. Üldine põlgusobjekt on ahne naiskupeldaja, kes saab näidendi lõpus tüssata. Noormehe isaks on kokkuhoidlik ja pahur vanamees, mõnes näidendis aga tikub kaunitariga amelema ja sel alal pojaga võistlema. Mehel jonnakas ja õel naine. Sage kuju ka lleidlik ori, noormehe teener ning abiline. Noormehe neiuks ahne ja salakaval, aga mõnikord ka heasüdamlik hetäär või halba keskkonda sattunud malbe neiu. Veel libekeelne kokk ja mingi priileivasööja. Intriigi oskuslik arendamine. Iseloomude süvendatud käsitlus. Tegelased indiviidid. Ladus ja vaimukas dialoog. Prekonna-, abielu-,kasvatusküsimused, suhted laste ja vanemate vahel, naise
vaenlastega mestima; talle polnud tähtis see idee, mida teenis, vaid ellujäämine ja pääsemine; Lugu: Enne surma saatis ta poja hingekarjase järele, sest ta ei saanud muidu surra. Tema hingel oli kahe inimese elu. Ta andis NKVD-le välja metsavend Saapa Jussi peidukoha ja lasi siis valejälgedele juhtimiseks tappa külavolinik Pässi. Ta ise arvas, et Juss oli ammu nende heinaküünist lahkunud ega teadnud, et ta jäi sinna oma armsamaga amelema. Konrad andis Jussi üles hirmu pärast. Ta oli kunagi Omakaitses, käis haarangutel, püüdis vene parasütiste. Kui ta julgeolekule teateid andis, jäi ta nahk terveks. Ta ei saanud oma patte lunastada, sest pastor oli sõitnud linna eksamile. Surmapõhjus: loomulik surm 47 4.134. Velaine Veer Sünnikoht: Harala Amet: õpetaja Olemus: õrnahingeline; musikaalne; loomaarmastaja; heasoovlik; veidike naiivitari moodi;
annaabi.ee 
