Samas on teada, et J Caesar nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. Sündmuskohal abi andmise järel, tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema. 1767 moodustatakse Amsterdamis kodanike aktiiv, kes abistab uppunuid ja levitab infot abistamise kohta. Napoleon I juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique- Jean Larrey (1766...1842). Tema initsiatiivil loodi 1792 a nn liikuvad ambulatooriumid (prantsuse k ambulances volantes). Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka triaaž aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval auastme, mis senini oli abiandmise järjekorra määranud. 1800 aastate alguses käivitub sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832
· 1948 suleti TÜ kirik · 1949 keelustati leeriõpetus, võeti vastu luterliku kirku seadus · 1957 saavutas leer sõjaeelse taseme · 1945 allutati EAÕK Moskva metropoliidile, iseseisev ÕK jätkas eksiilis. · 1945 kõik baptistid koondati Oleviste kirikusse (vanempresbüteri kantselei) · 1982 lubati trükkida kiriklikku kirjandust · 1989 jõulud taas lubatud · 1991 avati uuesti TÜ usuteaduskond 7. Tervishoiusüsteem ambulatooriumid, polikliinikud, eri tüüpi haiglad 8. Koolisüsteem 7 kl kool, 8-klassiline kool, üleminek täielikule keskharidusele. Uued Kõrgkoolid. ENSV Teaduste Akadeemia · 1946 kõrgkoolid NSVL kõrgema ja keskhariduse ministeeriumi alla, ENSV TA · 1946 kutseharidus ametikoolile. 1941-88 ENSV MN Riiklik kutsehariduse komitee. · Üleminek ainesüsteemilt kursuste süsteemile. · 1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm, 1956/57 õppemaksu kaotamine
järele valvamine. Kooliarst hoiab last haiguse eest, koduarst päästab teda haigusest. Seega peab kooliarst ka kasvataja olema. Kooliõed on kooliarstile suureks abiks. Koolis on õele kohuseks õpilaste puhtuse järele valvata. Tema kohuseks on ka lapse koduseid olusid tundma õppida. Eestis püütakse kooli tervishoiu eest hoolt kanda. Kõik koolilapsed ja kooliruumid on arstide järelvalve all. Tallinnas, Tartus, Narvas ning Pärnus töötavad ka kooli- ambulatooriumid. Tallinnas ja Tartus töötavad ka kooli-hambaarstid. Esimene kooliarstide kongress peeti 1925. a. , kus võeti mitmesugused kooli-tervishoidu puutuvad resolutsioonid vastu. Viimaseil aastail on meil hakatud ka avama abikoole nõrgaandelistele lastele. Esimese abikooli avas Tallinna linn 1923. a. 6 klassiga a`20 õpilast. 9 Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1
annaabi.ee 
