1240. a paiku tehti laiendusi, mis olid veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud
vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all. Saadi kogu Harju- ja Järvamaa, vastupanu oli ainult Saaremaal ja Tartus. Tartusse tuli lisaks 200 venelasele ka Vjatsko, kellel oli volitused võtta kõik maad, mida saab ja rajada uus riik ( ta pidas ennast Tartu valitsejaks). 1224 üritasid mõõgavennad Tartut piirata (ebaõnnestus)
Kui lehetäisid pole, söövad ka taimelehti ja liigikaaslasi. 1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest. Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb.
äärmuslikud. Tabel 7. Rohusööda keemilise koostise, seeduvuse ja ME muutus varase ja hilise koristusaja vahelisel perioodil (+ või - % päevas) Taimik TP NDF DDM ME % päevas % päevas % päevas % päevas I niide Pun ristik Varte -0,46 +0,76 -0,45 -0,08 Varte+Molisto -0,65 +1,15 -0,51 -0,09 Varte+Seine -0,53 +1,15 -0,67 -0,12 Varte+Amba -0,31 +0,86 -0,41 -0,07 II niide Pun ristik Varte -0,37 +0,46 -0,30 -0,05 Varte+Molisto -0,65 +0,87 -0,54 -0,10 Varte+Seine -0,36 +0,88 -0,31 -0,10 Varte+Amba -0,12 +0,37 -0,11 -0,05 Punase ristiku puhaskülv andis hea toiteväärtusega proteiinirikka rohusööda, mille söötmisel on vatsa proteiini bilanss (VPB) tugevalt positiivne
annaabi.ee 
