Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda 1997 leiboristid, eesotsas Blairiga võimule. FRA Inglise- ja Ameerikavastasus. 1949 a põhiseaduse järgi sai Pr-st parlamentaarne (IV)vabariik, mis kesti 1958.aastani.1958 V vabariik (presidentaalne)ja võimule tuli de Gaulle. 1957 Euroopa Majandusühenduse loomine 1962 De Gaulle andis Alzeeriale iseseisvuse, 1968 üliõpilasrahutused 70-ndad Prantsusmaa USA-le vastandumine jätkub Kommunistlik maailmasüsteem Idabloki tunnusjoonned: 1.Võim riigis ühe partei käes (kommunistlik partei) 2.Partei kontrollis elu kogu riigis (kontroll riigiaparaadi ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Kultuuriaelu samuti kommunistide kontrolli all 3.Tohutu võim julgeolekuorganeil (kommunistlik võim püsis vaid hirmu ja terrori abil) 4
Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, kuid teatud riikides on see kõrge kaasaarvatud Egiptuses. Võrreldes Eestiga on arengutaseme näitajad Egiptusel madalad. Eesti inimarengu indeks on 0,81, Egiptusel vaid 0,620. Eesti keskmine aasta sissetulek dollarites on 18790,2 ning Egiptusel vaid 6345,9 dollarit. (2011)(2) Väikelaste suremus on Egiptusel võrreldes Eestiga jällegi suur. Tõenäosus, et Egiptuses sureb väikelaps enne viiendat eluaastat
uus konstitutsioon. 1958.a. V vabariigi konstitutsioon suurte volitustega president, valitakse rahva pololt, määrab peaministri ja võib parlamendi laiali saata. Kolooniate osas asendati uue põhiseadusega Prantsuse Liit Prantsuse Ühendusega, millega meretagused territooriumid said autonoomsete vabariikide staatuse. Tegelikult kadus Ühendus juba 1960.a., mil enamus Pr. kolooniaid iseseisvus. 1959.a. pakkus de Gaulle Alzeeriale enesemääramisõigust. Selle peale hakkasid eurooplastest elanikud tema vastu mässama 1960.a. Barrikaadide nädal, mis kukkus aga läbi. Kui referendum kiitis enesemääramise heaks, siis läksid Prantsuse Alzeeria pooldajad põranda alla ja moodustasid vastupanuorganisatsiooni OAS. 18. märts 1962 kirjutati alla Eviani kokkulepped, millega Alzeeria iseseisvus (Alzeeria Rahvusliku Vabastusrinde ja Pr. Vabariigi vahel). - 1960
teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alzeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. de Gaulle nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist mässajate poolt hirmutatud Rahvusnõukogu nõustus hääletati de Gaulle koostatud põhiseaduse poolt algas V vabariik. PRANTSUSMAA VABARIIK Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu: President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja
mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust · suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga e) Koloniaalimpeeriumi kriis: · sõda Indo-Hiinas (1946-54) · sõda Alzeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alzeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle'i 2. V vabariik (1958 - .........) a) C. de Gaulle ja gollistid: · de Gaulle nõustus võimule tulema juhul, kui koostab uue põhiseaduse · presidentaalne vabariik suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas
teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: 1) Indo-Hiinas 1946-1954 ja 2) Alzeerias 1954- 1962. Kuna impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda, hakkasid nad mässama. 1958. a. mais nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. Viimane nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist. Mässajate poolt hirmutatud Rahvuskogu nõustuski. Samal aastal toimunud referendumil hääletas rahvas uue de Gaulle koostatud põhiseaduse poolt ning algas V vabariik. Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu. President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja
annaabi.ee 
