tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski." "diapheroysi de sphi ep' isês ton polemon tôi hektôi etei symbolês gegomenês synêneike. hôste tês makhês synesteôsês, tên hêmerên exapinês nykta genesthai. tên de metallagên taytên tês hêmerês Thalês ho Milêsios toisi Iôsi proêgoreyse esesthai, oyron prothemenos eniayton toyton, en tôi dê kai egeneto hê metabolê." See varjutus ajendas Lüüdia kuninga Alyattese ja Meedia kuninga Kyaxarese rahu tegema (Herodotos I, 74). Väike-Aasias tõenäoliselt nähtav päikesevarjutus toimus 28. mail 585 eKr. See on esimene ajalooline sündmus, mida saab kuupäevaliselt dateerida. Herakleitos, Thalese noorem kaasaegne, teab teda vaid astronoomina, kes sai kuulsaks päikesevarjutuse ennustamisega. Tänapäeva teadlased oletavad, et Thales oli midagi õppinud Babüloonia astronoomiast. Kuid nagu babüloonlased ja egiptlasedki, ei mõistnud Thales, mis taevas
lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale. Võimsaim Lüüdia valitseja oli kreeka pärimuse järgi Kroisos (u 560 546). Tema võimule allusid ka kõik Anatoolia lääneranniku kreeka linnad peale Mileetose, millega olid sõlmitud liidusidemed. Konflikt Pärsiaga kuninga Kyrosega tõi kaasa Kroisose lüüasaamise ja Lüüdia languse Pärsia võimu alla aastal 546. Meedia Riik kujunes Iraani lääne ja põhjaosas, pealinn Ekbatana.
Lüüdia riik elas kimmerlaste rünnakud siiski üle ja 6. sajandi alguseks allus Lüüdia kuningale kogu Anatoolia lääneosa. Juba enne seda, tõenäoliselt 7. sajandi teisel poolel, hakkasid Lüüdia valitsejad teadaolevalt esimestena maailmas müntima metallraha, kasutades selleks looduslikku kulla ja hõbeda segu elektroni, mis peagi asendus puhta kulla ja hõbedaga. Arvatavasti kasutati münte peamiselt maksevahendina palgasõduritele, kelle seas oli palju kreeklasi. Kuningas Alyattese ajal (u 600 560) puhkenud sõda Meedia kuninga Kyaxaresega lõppes 585. a. kui otsustava lahingu ajal saabunud päikesevarjutus sundis taevasest ilmingust kohutatud valitsejaid rahu ja liitu sõlmima. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (560 546) jäädvustus Kreeka ajaloolises pärimuses erakordselt rikka ja vägeva valitsejana: talle allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik
annaabi.ee 
