Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele"
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) sündis teemeistri Mart Alveri perekonnas ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodu oli helde hoole ja armu poolest. Seal leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus
võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele"
kahjuks ei leidnud. MIDAGI HEAD KA - SUGUVÕSAUURINGUD Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts korraldas Kalle Kesküla andmetel ka suguvõsauuringuid. Näiteks redigeeris ja täiendas Aadu Lüüs 1932. a kirjastatud Martin Lipu uurimuse Karellide suguvõsast. Loodi ka sugukondade uurimise büroo, mille üks liige - keegi L. Pärtelpoeg hakkas tasu eest koostama Holstre valla (Viljandimaa) genealoogilist andmebaasi. 1939. aastal kirjastati Tallinnas Alverite suguvõsa (koostaja Juhan Alver) ja 1940. a Tartus Tomsonite-Hildebrant'ide suguvõsa kroonika (koostas arhivaar Tiido Laur, täiendas Oskar Tomson). Ajakirjanduses ilmus mitmeid sellealaseid artikleid. (Kesküla) Nii et see on ainus hea asi, mis eugeenikaseltsi tegevusega kaasnes ja mis on jõudnud välja ka moodsasse aega.. SELTSI TEGEVUS POSTIMEHE JÄRGI Eugeenika oli populaarne ja teemat kajastasid ka toonased lehed. Nt annab Eesti ajakirjanduse
annaabi.ee 
