Eesti mullastik üldiselt Eesti muldi on uuritud kaua ja põhjalikult. Eesti võib uhkust tunda nii muldade uurituse kui ka kogunenud andmestiku üle. 1 Eesti aluspõhjakivimeid kattev pinnakate, mis koosneb väga erineva kujunemislooga setetest, kujunes viimase mandrijäätumise ning sellele järgnenud sündmuste tulemusena. Pinnakatte paksus Eestis on väga ebaühtlane. Paetasandikke, kus see on vaid mõne sentimeetri paksune või puudub hoopiski, nimetatakse loodudeks ehk alvariteks. Põhja- ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2–3 meetri, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetri paksune. Kuhjelistel kõrgustikel ning mattunud ürgorgudes ulatub see aga üle 100 meetri. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb
märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud.
märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud.
väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmandaks rannaniidud ja neljandaks soostunud niidud (s.h. soostunud puisniidud ja karjamaad). Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta
annaabi.ee 
