kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli elektrijaamades põhiliseks kütteaineks. Aastatel 19251935 võeti puit küttemajanduses laialdasemalt kasutusele ning turba osatähtsus vähenes. Veidi hiljem algatati metsaraie pidurdamiseks kütusereform ning turbakütuste osakaalu suurendati. Alusturba kaevandamine suurenes 1960. aastatel ning kaevandamist hakati riigi poolt rahastama. Freesturba kaevandamist alustati 1938. aastal ning kaevandamine kasvas kiiresti, sest suurenes nõudlus aiandusliku- ja alusturba järgi. Kodumaise freesturba kasutamine on tänapäeval vähenenud, kuid kaevandamine ekspordiks on suurenenud 116 000 tonnilt kuni miljoni tonnini 2008. aastaks. Tõenäoliselt jätkub freesturba eksport ka edaspidi, kuna kõrgekvaliteetse
Üheksakümnendate alguses toodeti alla 200 000 t/a (1992. a.). Hind on muutunud: alates 12 rbl tonn kuni 440 kr/tonn, 2000. aastal kuni 800 kt/tonn. Enamuses briketist eksporditakse Rootsi, kus see jahvatatakse peeneks ja kasutatakse soojusjõujaama kütteks. Põhjus, miks Rootsi soovib osta Eesti briketti on väike väävlisisaldus (0,1...0,2%). ja biokütusena aktsiisi puudumine. Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. 80-ndate aastate keskel toodeti Eestis ca 1,6 miljonit tonni freesalusturvast aastas. Turba kaevandamise kõrgaeg oli 1970…1990. aastatel, kui kaevandati ligikaudu 2 miljonit tonni turvast aastas. Kuid ENSV Turbatööstuse arengukava aastateks 1965-1980 nähti ette 8000 uut töökohta ja 4 uut briketitehast, Pärnu kanti uus isolatsiooniplaatide tehas ja söödapärmi tehas Turbatoodangu kasv ca 2,5 korda 1965. a. 2,15 milj. t 1970. a. 3,5 milj. t 1975. a. 4,5 milj. t 1980. a
süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Millal võeti süsi energiaallikana kasutusele? 17. sajand. Kuidas on muutunud söe osatähtsus energiaallikana? Osatähtsus on langenud( elektri kasutuselevõtt). Turvas leiab kasutamist kohaliku kütusena, ning põllumajanduses alusturba ja väetisena. Põlevkivi on kasutusel kohaliku kütuse ning toorainena keemiatööstuses. Pruunsütt kasutatakse toorainena keemiatööstuses ning elektrijaamades. Pruunsüsi sisaldab palju orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel. Selle põletamisel eraldub õhku küllaltki palju saasteaineid (sh lämmastiku- ja väävliühendeid). Kivisütt kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ning keemiatööstuse toorainena
((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.)) Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda
annaabi.ee 
