Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alustelistes" - 3 õppematerjali

FLU protokoll
9
docx

FLU protokoll

Joonis 10. Neutraalse ja happelise hiniini EEM spektrid. Joonis 11. Jook1 ja Jook 2 EEM spektrid. 4 Kokkuvõte ja järeldused Töö käigus järeldati, et ainete fluorestsentsi intensiivsus sõltub keskkonna pH-st. EEM spektrite põhjal sisaldub vitamiinijoogis riboflaviini ehk B6 vitamiini. Uuriti fluorestsentsi kustutamist halogeeni (antud töös joodi) näitel ja fluorestsentsi tekitamist tiamiini näitel. Selgus, et tiamiini fluorestsentsiks on seda vaja alustelistes tingimustes täielikult oksüdeerida, et tekiks jäigem ja stabiilsem tiokroomi vorm. Hiniini avastati Joogis nr 2 ning selle kontsentratsiooniks saadi 0,038 mg/mL. 5 Tagasiside antud töö kohta (pole kohustuslik) Praktilise töö juures oli kõik hästi ja lihtsalt selgitatud. Kõige raskem oli leida ja aru saada, kuidas tekib tiamiini puhul fluorestsents.

Keemia → Instrumentaalanalüüs
38 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

ka muud protsessid: muutub karbiiditerade sisestruktuur (plokkide peenenemine, kristallvõre moondumine), pinnakihi pingeolukord, Co kristallvõre üleminek kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%), kasvavad termilised survepinged karbiidis. 42 3. KERMISTE OMADUSED Kaasajal peavad materjalid töötama sageli kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes (happelistes ja alustelistes) ning abrasiivsetes keskkondades. See esitab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Nad peavad olema suure kuumuspüsivuse ja korrosioonikindlusega ning kulumiskindlusega. Nendele tingimustele vastavad kõige paremini kõvasulamid e. kermised. Suurima tugevusega ja kulumiskindlusega normaaltingimustes on WC-Co kõvasulamid. Kuid nad pole korrosioonikindlad ja seetõttu pole nad sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes keskkondades. Seepärast on

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Ökoloogia kursuse konspekt
78
pdf

Ökoloogia kursuse konspekt.

alles jäävad silikaadid ja muud happelised soolad. Eestis: happelised (leostunud) mullad + veidi neutraalseid muldasid Põhja-Aafrikas: aluselised mullad Miks on mulla pH tähtis? Mulla pH mõjutab oluliste mullamineraalide ja toiteelementide kättesaadavust – mõjutab nende lahustuvust ja seeläbi kättesaadavust. Fosfor (P): Hästi kättesaadav pH 5,5-7,5. Fosfor hakkab piirama produktsiooni alustelistes ja happelistes muldades. Alumiinium (Al): Liikuv vaid happelistes muldades. Alates pH 6 on toksiline!! Taimedel on selle vastu oma kohastumused pH rekordite hoidjad: arhe Sulfolobus ac.daldaru: pH opt = 2 (+90 kraadi) Soodajärvede soodabakter pH opt = 13 :) Pandadel kulub pool Mulla pH globaalne assimileeritud jaotus energiastmuld; (punane – happeline toksiinide

Loodus → Keskkonnaökoloogia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun