arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel,
ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel,
leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasi pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma ülemääraselt alustarindit. Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14 plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv.