Seetõttu on lastel juba objektiivselt raske käia vanemate jälgedes). Struktuurne mobiilsus muudab ühiskonna võrdsemaks, st mingi haru monopoolsus lakkab olemast. Uurimisandmed näitavad, et mitte kõik sotsiaalsed positsioonid pole võrdselt stabiilsed ja ühiskonnas on selliseid gruppe, mis taastoodavad end järglaste kaudu suurema tõenäosusega kui teised grupid. Stardipositsioon on erinev. Vanemad pärandavad erineva sotsiaal-professionaalse positsiooni oma lastele. Kõrgemalt alustanu jõuab kõrgemale suurema tõenäosusega, kui alt alustanu. Sotsiaalse võrdsuse ideaaliks on, et stardil peaksid võimalused olema võrdsed (resultaat ei saa kunagi võrdne olla). See tähendab, et ükskõik, kus laps sünnib ja kes tema vanemad, peaksid kõik saama võrdselt hea hariduse. Seadusandlus nii sätestabki, kuid praktikas on see teostamatu. Põlvkonnasisene mobiilsus Kui kaugele jõuab konkreetne isik oma eluea jooksul sotsiaalses hierarhias?
koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967); - on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; - Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6-7
(Mitmekeelsed lülituvad kiiremini teisele ülesandele) Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7 Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt. keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3
annaabi.ee 
