niiskusoludelt tavaliselt värske, kuid kohati ka kuiv. Huumuslike leedemuldade huumuskattes võib eristada ketsakõdu kihtide all huumushorisondi, mis aga ei ole sellise selgusega välja kujunenud, et võiks eristada leetunud mulla. Sekundaarsete leedemuldade huumuskatte kujunemisel asendub rohurinne surnud katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele võib hiljem koos võrastike liituse suurenemisega areneda samblarinne või hoopiski alustaimestikuta ala. Kõik see tingib kõdukihi all asuva mineraalse kihi pindmise osa leetumise ja teisese leethorisondi kujunemise metsakõdukihi alla. Leedemuldade puhul ei ole otstarbekas kasutada üldlevinud mulda iseloomustavat parameetrit mulla huumusesisalduse protsenti. Leedemuldade orgaanilise aine sisaldus hajub sügavuse suunas ja horisondi keskmist proovi on seetõttu raske võtta.
Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on
CO2-na(vesi jääb mulda) Org.aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt
..20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla - Orgaaniline aine: satub mulda, muundub mullas, laguneb (mineraliseerub), eraldub mullast CO 2-na. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise vahekorrast. Mulla orgaanilise aine allikad-Alustaimestikuta metsas varisest moodustub metsakõdu. Rohttaimestikuta metsas varis, sammalde ja rohttaimede surnud osad, rohttaimede ja puude surnud juured. Org. Aine koguneb põhiliselt huumushorisonti, kõduhorisont võib puududa. Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti. Soostunud rohumaad orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda
annaabi.ee 
