Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve. Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo: lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa) kükloop Poluphemose küüsis. tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde.
Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumisvõrrand- Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. Mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on ühendatud koordinaatteljestiku alguspunkt. Olgu meil tegemist ühemõõtmelise liikumisega st., et on tegemist ainult x-teljega. Alustagu keha liikumist selles taustsüsteemis kiirusega v(0) (algkiirus). Olgu keha algkoordinaat x(0) ja keha koordinaat ajahetkel t (keha liikumise algmomendil loeme t=0) x. Keha nihke s saame leida koordinaatide kaudu ja s=x-x(0). Sellisel juhul saame keha koordinaadi ajahetkel t leida valemiga x=x(0)+v(0)t+ at²/2 s- nihe l- teepikkus v- kiirus t- aeg v(kesk.)- keskmine kiirus a-kiirendus v- lõppkiirus v(0)- algkiirus Kehade vastastikmõju
kuigi mõistusliku olendina soovib ta otsekohe seadust, mis seaks kõigi vabadusele piirid, siis eksitab tema isekas loomalik kalduvus teda ometi enda puhul, kus vähegi saab, erandit tegema. Järelikult vajab ta valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte ja sunniks teda kuuletuma üldkehtivale tahtele, mille puhul igaüks saab vaba olla. Kust ta aga leiab sellise valitseja? Ei kuskilt mujalt kui inimsoo hulgast. Aga too on samuti loom, kes vajab valitsejat. Alustagu ta niisiis kuis tahes, ikkagi pole võimalik mõista, kuidas ta saaks endale nõutada avaliku õigluse kõrgeima juhi, kes ise oleks õiglane, otsigu ta sellele kohale siis kas üksikisikut või paljude selleks väljavalitud isikute seltskonda. Sest igaüks neist kuritarvitab alati oma vabadust, kui kõrgemal pole kedagi, kes vastavalt seadustele teostaks tema üle võimu. Kõrgeim juht peaks aga iseenesest õiglane, ja ometi inimene olema.