politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2
...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja ...kui äriettevõte-lisaks muule sageli ka kasutamistaotlusega organisatsioon Ideoloogia Ideoloogia on ettekääne, illusioon Ideoloogial on hästi praktiline roll Ideoloogia seob kitsamate erihuvidega rühmi laiemateks maailmavaatelisteks koalitsioonideks. Ideoloogia roll on erinevate huvidega inimesi kokku tuua. Ideoloogia on sotsiaalse kogemuse ja tunnetuse alusraamistik. Ideoloogiline seletamine reeglina lihtsustav. Ideoloogia on gradatsiooniline e üleminekuline. Kus ideoloogia avaldub? 1. Teoreetilises võtmes , Institutsioonilises võtmes, Praktilises võtmes Ideoloogia avaldub keeles 1. Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne 2. Teatud võtmesõnad Stiimulid erakondadel: Selektiivsed Ainelised Eesmärgilised
® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd:
KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja praktilises võtmes) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika, avalikud eenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv Liberalism- individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus
sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon Mannheim mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist
annaabi.ee 
