meditsiini areng ja meditsiiniabi rahvastikuplahvatus, demorevolutsioon sündimuse langus aga ka kiire SUREMUS Mõisted: surmade arv - suremus surmajuhtumid teatud vaadeldavas piirkonnas suremuskordaja surmade arv 1000 elaniku kohta eluea pikkus - elulemus ajavahemik, mil nt raskelt haige inimene võib tänu ravimitele saada juurde oma oodatavaid eluaastaid. oodatav eluiga - Eesti surmade arv 20 115, Venemaa 1807441. prantsusmaa 523 000 Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline suremuskõver; tegelik ja bioloogiline eluiga. Geneetik Jan Vijg, Albert Einstein- College of medicine- bioloogilise eluea piir 115; vananedes suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra. Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid Kõige kauem elanud inimene elas 122 a. Suremust iseloomustavad näitajad:
aastate keskpaigas tehtud prognoos, mille kohaselt peaks 1999. aasta jääma sündimuse kiires languses viimaseks. Olulised muutused Eesti kogurahvastiku vanuskoostises leidsid aset juba 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Vanurite osakaal kogurahvastikus kasvas jõudsalt kuni 1940. aastateni. Pärast seda on intensiivse sisserände ning keskmise eluea kasvu peatumise tõttu vanurite osakaal rahvastikus püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on vanurite osakaalu suurenemine rahvastiku vanuskoostises olnud tavapärasest väiksem, mistõttu rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid on tõusnud Eestis päevakorrale alles 1990. aastatel. Ka vananemisprotsesside seisukohalt saab Eesti rahvastiku jagada kaheks. Pärast suurimate sünnipõlvkondade vanuriikka jõudmist 1960. aastatel on põlisrahvastik edaspidi veidi noorenenud
kogurahvastiku sündimus oma kõrgpunkti 1988. aastal, mil summaarse sündimuskordaja perioodväärtus tõusis koguni üle 2,2 (sündide arv tuhande elaniku kohta). Antud sündimustase oli ka viimase 80 aasta kõrgeim. Vanurite osakaal kogurahvastikus kasvas jõudsalt kuni 1940. aastateni. Pärast seda on intensiivse sisserände ning keskmise eluea kasvu peatumise tõttu vanurite osakaal rahvastikus püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on vanurite osakaalu suurenemine rahvastiku vanuskoostises olnud tavapärasest väiksem, mistõttu rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid on tõusnud Eestis päevakorrale alles 1990. aastatel. Vananemisprotsesside seisukohalt saab Eesti rahvastiku jagada kaheks. Pärast suurimate sünnipõlvkondade vanuriikka jõudmist 1960. aastatel on põlisrahvastik edaspidi veidi noorenenud
annaabi.ee 
