Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti
Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi
- 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogi diameeter 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3- 10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine. Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha, mõõtmetega 40*40*160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g
(%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi
ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafiliselt teljestikus, kus horisontaalteljel on aeg ning verikaalteljel nõela vajumise sügavus. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas, mis valatakse vormidesse mõõtmetega 40x40x160 mm, nii et kokku saadakse 3 proovikeha.
Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafilist teljestikus, kus abstsisstelgedele märgitakse aeg kipsi vettevalamise hetkest, ordinaatteljele nõela vajumise sügavus. Katse tulemused on toodud punktis 4.3 graafikul 1.1 3.4 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3
rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel näppudega hoolikalt, näpud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. [2] Katsetulemused näidatakse punktis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud
vastu lauda. Pärast lõigati üleliigne taigen spaatliga ära ja taignarõngas pandi Vikat’i aparaadi nõela alla. Nõel oli taigna pinnaga kontaktis ja lasti siis vabalt taignasse kukkuda. Iga 5 sekundi järel sisestati nõel taignasse uude kohta, mitte lähemale kui 0,5 cm. Pärast iga testi puhastati nõel põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Joonis 1 Vikat aparaat Tugevuskatse proovikeha valmistamiseks valati täis normaalse konsistentsiga taignaga 6 prismaatilist vorme suurusega 40 x 40 x 160 mm. Normaalse konsistentsiga taigna valmistamiseks võeti 1200 g kipsi ja valati 20 sekundi jooksul mahutisse, mis sisaldas
jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse klaasplaadiga 4-5 korda vastu lauda, misjärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha. Rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel peab olema kokkupuutes taigna pinnaga ning iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset. Tardumise alguseks peetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni hetkeni, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg kujutatakse graafiliselt teljestikus. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha ehk prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Prismade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna
Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Pärast iga katset puhastatakse nõel. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Tulemused on toodud tabelis 5.3. Kipsitaigna tardumisajad ja graafikus 1. Taigna tardumise kulg. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g
pahtlilabidaga ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Kuni 1 mm näit tuleb saada kolmel järjestikusel korral umbes 3 sekundiliste vahedega. Kui kolm järjestikust näitu on olemas võib lugeda katse lõpetatuks. 4.4 Tugevuskatse proovikehade valmistamine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm
rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud
annaabi.ee 
