8. 9.et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. 10. Liiklusagedus: Kõrge- keksmise ja kõrge liiklusagedusega teed rohkem kui 500 sõidukit Öp. Madal- madal liiklusagedusega teed vähem kui 500 sõidukip Öp. Mulde projekteerimisel tuleb pöörata tähelepanu ka vete liikumisele mulde sees ja aluspinnastes. Geosünteetide paigaldamine mulde ehitamisel. Kattekile eemaldatakse vahetult enne materjali kohale asetamist. Eelnevalt planeeeritakse paigalduskoht, eemaldatakse kõik teravad või suured kivid, vältida tuleb geosünteedi mehaanilist vagastamist ja aluspinnase segipööramist. Paigaldamine toimub käsitsi või ehitusmehhanismi kasutades. Geosünteet laotakse sirgelt (ilma voltideta) ning fikseeritakse, et vältida tuulest tingitud või täitematerjali paigalamisele tekkivad nihkumised
katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike
mördi ja kivipuru 1:3 segu, sellele kihile ehitati kas kivikildude, räbu või tellistekiht või tambiti tihedaks pinnas mis kaeti tsemendiga segatud kruusaga. Kui kruusakihile laoti veel kivisillutis, siis laoti kivid õhukese mördist vahekihi sisse. Kivisillutisena kasutati 37...45 cm basalttahvlitest. Tihendamiseks kasutati suuri silindrilisi kive. Selliste konstruktsioonide paksus võis ulatud 1m-ni, pehmetes aluspinnastes paksemakski. Roomlaste mägiteed olid ohutud ja lihtsad. Alpi teed olid kitsad 1,5...2,5m Kaljustel maastikel tasandati pinnas raiuti 1 -2 1...1,2 m vahega 10..12cm roobast. Donau kaljustele kallastele ehitati teed - Tiberiuse süsteem h-3m ja b-2m sisselõige kaljusse Traianuse süsteem sisselõige h 1,5m b 1,75m Soodesse PONS LONGUS plank ja roigasteed kaetud pinnasega, ühel pool kraav teisel pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas