Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
Äärekive on kahe laiusega (70 ja 150mm). Kitsamate kividega saab eraldada kõnnitee haljasalast, sõidutee ja kõnnitee vahel tuleks kasutada laiemaid äärekive. Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi
Marko Lember PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte
tänavate jne. sillutamiseks. Oma ümara kuju tõttu võimaldavad laduda palju erinevaid mustrivariante (kaared, ringid, tähed, õied jne.) 60 mm paksusega kivide puhul on maksimaalne teljekoormus 10 t. Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis võimaldab kliendil valida sobivaima pakutavate värvitoonide vahel. Sillutuskivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonsillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. UNIKIVI Tootevalikus on 2 tüüpi unikive: 60 mm ning 80 mm paksused. Esimesed sobivad eelkõige kõnniteede sillutamiseks, sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes soovitame kasutada 80 mm paksuseid kive Sillutiskive turustatakse kiletatult 1x1,2 m suurustel puitalustel, Ühel alusel on 60 mm paksuseid unikive 405 tk (10,25 m2). Täisaluse kaal on 1,35 t. Halli kivi hind 0,18EURi ja värviline 0,22EURi
kuivamist.“ [6] Joonis 1 Keldri seina hüdroisolatsioon [6] 8 4.2. Plaatvundamendi hüdroisolatsioon „Valatud plaatvundamendi hüdroisolatsioon paigaldatakse samamoodi nagu keldri seinte hüdroisolatsioon. Nõuded on samad: tagatud peavad olema drenaaž, niiskustõke ja väline soojustus. Drenaaž tagab aluspinnasest välja tungiva pinnase- ja põhjavee ärajuhtimise drenaažitorusse. Niiskustõke on vajalik pinnases oleva niiskuse imendumise vältimiseks betoonplaadi sisse. Soojustus säästab energiat ning hoiab pinnase jahedana ja betoonplaadi soojana. Betoonplaadi kõrgem temperatuur tagab selle pideva kuivamise ülevalt alla suunas. See on vajalik betoonplaadi niiskusesisalduse hoidmiseks piisavalt väiksena, et sellele oleks võimalik paigaldada põrandat, ilma et niiskus seda kahjustaks.“ [6]
Viimane rajatakse mitmesuguste erineva jämedusega pinnasematerjalidest nt: jämeliiv, kruus, munakivid, kohalikust materjalist valmistatud killustik jne. •Enamasti rajatakse 2-3 kihiline pöördfilter paksusega 0,8...1,0 m. Iga kihi paksuseks ca 0,35m •Kihid paigutatakse: –Aluskiht kõige peenem fraktsioon. –Vahepealne kiht vahepealne fraktsioon –Kõige pealmine kiht kõige jämedam fraktsioon 12. Gravitatsioonpaisude stabiilsus erinevatel aluspinnastel. Nihkepilt sõltuvalt aluspinnasest 13. Tasapinnalised ja segmentvarjad •varjade Ülesanne on avada /sulgeda paisu veelaskeavasid reguleerimaks veehoidla veeseisu. Kaasaegsed varjad on metallkonstruktsiooniga. Kuna need kaaluvad sadu tonne siis liigutatakse neid rööbastel paiknevate kraanadega võik paiksete sildkraanadega. Tasapinnalised •Üldiselt sõrestikvarjad tehtud roostevabast metallist. •Varjad liiguvad- –Rööbastel –Konsoolil
annaabi.ee 
