Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt
Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus. PUUDUSED: mass ja maksumus, väike kiirus, pinnase deformatsioon, suur takistus liikumisel, madal kasutegur, kiire kulumine, nõrgal pinnasel vajab alusparve. Sammkäiturid: suure massiga masinatel, kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Mehhanismid võivad olla mehh või hüdraulilised(2 tugikinga ja 2 tõstesilindrit ja 2 abisilindrit. Silindrid töötavad sünkroonselt.) Tõstesilindrid tõstavad masina üles, abisilindrid nihutavad masinat rõhtsuunas sammu võrra. Sammuv käiguosa moodustub nel-jast liigendatud ja hüdrosilindritega juhitavast taldmikega
· puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Erisurve näiteks 0,025 MPa. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Sammumehhanismid võivad olla mehaanilised (väntmehhanism) või hüdraulilised. Hüdrauliline sammumehhanism
annaabi.ee 
