vereliblel tuvastatud. Antigeenid erütrotsüütide pinnal veregrupid. Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse. Reageerivad EA ja antikeha e reagent (+ komplement) · Hemolüüsi tulemuste põhjal kujuneb veretüüp e fenotüüp c. Mikrosatelliidid d. SNPd - TANDEEMSED kordusjärjestused (nt ACACACAC) · ALLEELE TÄHISTATAKSE NUMBRIGA, MIS ON VASTAVUSES DNA AHELA PIKKUSEGA ALUSPAARIDES (ap VÕI bp BASE PAIRS); mõnikord (hobused) teisendatud tähestikuliseks. e. Piimavalkude polümorfism -Valgu polümorfismid aminohappe muutus peptiidahelas ühe või mitme SNP tõttu DNA kodeerivas piirkonnas (ka indel-id). Polümorfisme piimavalkude geenides saab tuvastada restriktaaside kaasabil . Muutliku DNA lõigu paljundamine. Restriktsiooni reaktsioon. Restriktsioonifragmentide tuvastamine elektroforeesiga seos jõudlusega (piima kg, v% ..
Telotsentriku tsentromeer paikneb aga telomeeri piirkonnas ja kromosoomil on visuaalselt eristatav vaid üks õlg. Inimesel esineb karüotüübis nii meta-, submeta- kui ka akrotsentrilised kromosoomid. Kõrgemalt arenenud liikidel on rohkem asümmeetrilisi kromosoome. Tuuma DNA hulk on määratud liigi kromosoomide arvu ja suurusega. Igal liigil on genoomis kindel hulk DNA-d ja seda suurust nimetatakse C-väärtuseks. Antud suurus võib olla väljendatud nii pikogrammides kui ka aluspaarides. On täheldatud, et DNA hulk varieerub lähedastel liikidel väga suures skaalas ja samas suur sarnasus morfoloogiliselt väga erinevate ja süstemaatiliselt kaugete liikide vahel. Seda nähtust nimetatakse C-väärtuse paradoksiks. Eukarüoodi DNA-seoselised valgud jagunevad kaheks- histoonid ja mittehistoonsed valgud. Mõlemat tüüpi valkude kompleksid tuuma DNA-ga moodustavad kromatiini. Histoone nimetatakse ka kromosoomi struktuurvalkudeks, ülejäänud on regulatoorsed valgud
DNA metüülimisel on tähtis osa geeni epigeneetilisel regulatsioonil, nii normaalses arengus kui haiguste puhul. Imetaja genoomis on u 3 miljardit aluspaari, neist 40-65% on G:C ja viimastest 2-7% on modifitseeritud. Lämmastikaluste modifikatsioonil lülitatakse lisa metüülgrupp (-CH3) tsütosiini koosseisu (mod 5-metüültsütosiin e MC). Reaktsiooni läbiviijateks on DNA metüültransferaasid. Enamik metüülitud tsütosiine paikneb dipletsetes aluspaarides. ● Genoomis on alad, kus mittemetüülitud CpG-nukleotiidide kontsentratsioon on vastandina väga kõrge. Neid, tavaliselt 1-2kb pikkuseid CpG rikkaid alasid nim CpG-saarekesteks ning nad asuvad paljude aktiivsete geenide 5’ alas (transkriptsiooni algussaidi läheduses). Inimese genoomis on u 30000 CpG-saarekest. Nende naabruses olev DNA on ülitundlik DnaasI põhjustavate katkestuste suhtes ja lisaks sisaldab ta muutunud nukleosoome