DNA polümeraas jätkab DNA sünteesi - moodustub Okazaki fragment eesolev RNA praimer asendatakse DNA-ga Okazaki fragmentide katkekohad liidetakse DNA ligaasi abil Okazaki fragmentide sünteesiks on vajalik ensüüm- DNA praimaas, mis sünteesib nn. praimeri - lühikese RNA oligonukleotiidi. Praimaasi töö tulemusena moodustub DNA-RNA hübriidahel, kus uuesti sünteesitud RNA aluspaarid on seotud DNA aluspaaridega vesiniksideme kaudu. Praimaas jätab vaba 3’-OH otsa- see on edasiseks sünteesiks vajalik. DNA replikatsiooni protsess Replikatsioon saab alguse replikatsiooni alguspunktist. Helikaas harutab lahti kaheahelalise DNA. Praimaas sünteesib RNA oligonukleotiidi. DNA polümeraas sünteesib uue DNA ahela. Ligaas seob DNA fragmendid kokku. Replikatsiooni kahvel laieneb kromosoomi DNAl mõlemas suunas. Replikatsiooniks on vajalikud DNA polümeraasid
tulemuseks on heeliksite liitumine. Aktseptorõlg ja T-õlg liituvad ning moodustavad ühise heeliksi. Omavahel liituvad ka D-õlg ja antikoodon-õlg ja nii tekib teine heeliks. Antikoodon- ja aktseptorõlg jäävad molekuli vastaspooltele. Erinevate tRNA molekulide ruumiline struktuur peab olema sarnane, kuna nad kõik peavad seonduma ribosoomil samasse piirkonda. tRNA sekundaarstruktuuris leiduvad üheahelalised regioonid saavad paarduda D-õla aluspaaridega, tekitades seeläbi kolmikahelalisi fragmente. Lisaks heeliksite paardumisele interakteeruvad tRNA üheahelalised regioonid ruumilises struktuuris ka omavahel. D- ja T-ling satuvad voltumise tulemusena lähestikku, mistõttu saavad tekkida interaktsioonid selle nn DT-regiooni üheahelaliste piirkondade vahel. Pole lõplikult selge, kuidas toimub tRNA voltumine tertsiaarsesse L-kujulisse struktuuri, kuid oluliseks abikomponendiks on magneesium
3. Iseloomustage B-DNA molekule (Watson-Crick'i struktuur) järgmistest aspektidest: a. ahelate suund (NB! 3'- ja 5'-otsa tähendus) ja paigutus b. N-aluste orientatsioon ja omavaheline seostatus c. topeltheeliksit iseloomustavad parameetrid (vagumused, spiraali samm Å-des, bp-de arv ühe spiraali keeru kohta jne) B-DNA molekuli kuju on klassikaline DNA biheeliksi kuju, milleks kaks ahelat on omavahel keerdunud ja ühendatud aluspaaridega A=T, G=C. 3' ja 5' ahelasised fosforestersidemed jooksevad üksteise vastassuunas, mõlemal on kleepuv ots ja nüri ots, kuid nad jooksevad vastassuunas. Topeltheeliksil on olemas vagumused suurem ja väiksem, mida on joonistel ka näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4. Loetlege DNA ja RNA molekulide erinevusi, pidades silmas primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset struktuuri. Erinevused struktuuris: DNA on oma primaarstruktturis kaksikmolekul ühendadtud nukleotiidi
viivisahelal. Koosneb RNA praimerist ning järgnevast DNA polünukleotiidist. Need lõigud liidetakse DNA ligaasi poolt ja saadakse teine DNA ahel. 20. Milline ülesanne on DNA praimaas ensüümil? Mida teeb replikatsioonis DNA ligaas? DNA praimaas sünteesib DNA järjestuse pealt lühikese RNA praimeri, et sünteesida viivisahelat. Praimaasi töö tulemusena moodustub DNA-RNA hübriidahel, kus uuesti sünteesitud RNA aluspaarid on seotud DNA aluspaaridega vesiniksideme kaudu. DNA ligaas aitab liita Okazaki fragmentide katkekohtasid. Praimaas jätab 3` OH otsa vabaks 21. Kirjelda DNA polümeraasi tööd ja sünteesi suundi. Millised DNA polümeraasid esinevad inimeses? DNA polümeraas - ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Polümeraas vajab sünteesil praimerit, mis on paardunud matriitsahelaga. Selleks, et DNA reprodutseerimise käigus ei tekiks vigu, on DNA polümeraasil lisaks sünteesi funktsioonile
annaabi.ee 
