2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3.1.4. Motoorika. 3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine 3.3
Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu korraldab lapse mängud nii, et lapsele meeldiva ja huvitava tegevuse kaudu arenevad lapse 5 Mäng ja lapse areng taju, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning hakkavad moodustuma eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused. [4]
praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja
annaabi.ee 
