Füüsikateooriate aluseks võib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed alati kinnitavad. 2. Selgita atomistlik printsiip ja energia miinimumi printsiip. Atomistlik printsiip väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. 3. Mis on tõrjutuse printsiip. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Mikromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus
Aistingute primaarsuse printsiibi rikkumise näiteks on mütoloogiliste elementide kaasamine füüsikalisse maailmapilti või siis füüsikalise info saamine maailma kohta ilmutuse teel (ilma aistingulise infotöötluseta). Mida kujutab endast atomistlik printsiip füüsikas? Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Mida kujutavad endast energia miinimumi printsiip? Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Igal süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Kui me tahame mingi füüsikalise objekti energiat suurendada, siis peame energia loovutamise
KONTROLLKÜSIMUSED Mikromaailma füüsika 1. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. 2. Piljardipalli mudel — John Dalton • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel
eksisteerivad kindlate omadustega aineosakesed, mida enam väiksemaks samade omadustega osadeks lõigata ei saa. Selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik, hakati nimetama aatomiteks. · Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. ENERGIA MIINIMUMI PRINTSIIP · Kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, on seda otsides mõtet üle vaadata ikka madalamad paigad, mitte künkatipud. Kõigil veerevatel kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on kõige väiksem. · Kirjeldatud näide väljendab energia miinimumi printsiipi. Energia miinimumi printsiip väidab,
• Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). • Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. • Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. • Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. • Näited? kivi kukkumine,
· Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). · Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. · Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. · Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. · Näited? kivi kukkumine,
Hulk koosneb elementidest samamoodi, nagu mingi muu tervik koosneb osadest. Elementidel, mis moodustavad ühe kindla hulga, on kõigil mingi tunnus, mis määrab nende kuuluvuse just sellesse • Kordame veel atomistlikku printsiipi täiesti kaasaegses ning detailses sõnastuses: Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. Kokkuvõte • Füüsikaline printsiip- Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Printsiibi kehtivust tõestab see, et mitte üheski katses ei ilmne erandeid printsiibist. • Aksioom- Aksioom on tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas. Aksioomi kehtivust tõestab see, et kõik temast tulenevad üksikväited osutuvad tõesteks.
annaabi.ee 
