valmistamiseks. Liigne marjade söömine võib esile kutsuda ka mürgistuse. Noori võrseid on kasutatud värvimiseks musta värvuse saamisel (Tavalised pargipuud ja põõsad, 2016) 12. Sorbus intermedia - pooppuu 12.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on
-3. pungale. Nii lõigatakse suvel õitsevaid pihlenelaid, millelt tahetakse saada intensiivse koorevärvusega oksi. Suurte õisikute saamiseks tuleb lõigata üheaastased oksad tagasi 2.-4. pungani. (Kull 2000) 4.15. Sorbus intermedia Pooppuu 4.15.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme
soovitust rohkem, siis need omakorda harvendatakse. Pihlenelat väetetakse vee ja väetise seguga kastes. Kastmise asemel võib panna väetist taime ümber sinna, kus taim el on juurestik. POOPPUU (Sorbus intermedia) Joonis 27. Pooppuu. http://www.hortes.ee/static/product_pictures/972_org.jpg Iseloomustus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres. Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile. Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on
annaabi.ee 
