tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud
7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine ning ei ulatu väga sügavale, seetõttu esineb tihti tormikahjustusi (Harilik kuusk picea abies, 2011). Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired. Koort kahjustavad kuuse-kooreürask ning puitu siklaste vastsed. Kuusk on pesapuuks oravatele ning paljudele lindudele. Kuuse juurtega moodustavad mükoriisa kuuseriisikad. Parasiitseentest kahjustavad kuuske juurepess, kännupess ja kuusetaelik (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.5
tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. 5. Õied ja viljad: Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. 7. Kasutus: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks
Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja 43 pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula L.) [frángula] Harilik paakspuu on samuti kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Siberis ja Kaukaasias. Tüve koor tume. Võrsed: hallikad, heledate piklike lõvedega. Lehed: põikvastakud terveservalised lihtlehed, elliptilised, kuni 8 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas. Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised.
maltspuit kitsas, kollaka varjundiga. Kasutatakse nikerdus- ja tisleritöödeks. Koort ja valminud vilju kasutatakse meditsiinis · Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Frangula alnus - Harilik paakspuu on üsna sage kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Lääne- ja Ida- Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaukaasias. · Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. · Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav. Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane
Põõsad annavad pärast raiumist rikkalikult kännuvõsu, annab ka juurevõsu. Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula L.) Harilik paakspuu on samuti kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Siberis ja Kaukaasias. Tüve koor tume. Tunnused: Võrsed: hallikad, heledate piklike lõvedega. Lehed: põikvastakud terveservalised lihtlehed, elliptilised, kuni 8 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas. Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais.
annaabi.ee 
