Keskajal kulmud raseeriti täiesti ära, et saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon. Kasutati musta kontuurpliiatsit. Hiljem tuli kasutusele ka põsepuna ja punane huule- värv. Keskaja üheks ihaluseks olid täidlased huuled. 2.1 Renessanss Peale keskaja algas renessansiajastu ehk taassünd. Sellel ajastul oli meikimise suunaks naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega. Alusmeigi tegemiseks kasutati ikka veel tinavalget. Pesemine ei olnud veel sügavalt juurdunud ning mitmed järjestikku üksteise peale kantud mürgise segu kihid võisid jääda näole pikaks ajaks. Võeti kasutusele põsepuna, näonaha toonijad ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Lauge vaid toonitati antimoniga, aga ripsmevärvi ja silmakontuuri ei kasutatud. Põsepunana kasutati vermilliooni ja päikeseloojangu- punane oli populaarseim värvitoon. Suu kujundati väiksemaks.
Meestel oli maskikandmise eesmärgiks enamasti oma isiku varjamine. Ilu ja hügieen: Katariina de Medici kontole tuleb kanda meikimise levitamine euroopa naiste seas. Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid aksutusele põsepuna, näonaha toonijad ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega. Püsima oli siiski jäänud halb komme pruukida tinavalget valge alusmeigi koostises, ning see jätkus kogu renessansi vältel. Pesemine polnud veel sügavalt juurdunud ning mitmed järjestikku üksteise peale kantud mürgise segu kihid võisid jääda näole pikaks ajaks. Naised mitte ainult et jätsid tohtrite hoiatused tähelepanuta, vaid katsetasid veel teisigi ohtlikke aineid, näiteks elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead.
Meestel oli maskikandmise eesmärgiks enamasti oma isiku varjamine. Ilu ja hügieen: Katariina de Medici kontole tuleb kanda meikimise levitamine euroopa naiste seas. Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid aksutusele põsepuna, näonaha toonijad ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega. Püsima oli siiski jäänud halb komme pruukida tinavalget valge alusmeigi koostises, ning see jätkus kogu renessansi vältel. Pesemine polnud veel sügavalt juurdunud ning mitmed järjestikku üksteise peale kantud mürgise segu kihid võisid jääda näole pikaks ajaks. Naised mitte ainult et jätsid tohtrite hoiatused tähelepanuta, vaid katsetasid veel teisigi ohtlikke aineid, näiteks elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead.