võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud
· Valud · Kergestiärrituvus · Düsfooria & depressioon · Rahutus & unetus · Hirm & vaenulik käitumine · Vererõhu suurenemine · Kõhulahtisus · Külmavärinad, kananahk · Pupillide laienemine · Pisaratevool, voolus ninast · Kehatemperatuuri tõus · Spontaansed ejakulatsioonid Opiaadisõltuvuse võimalikud alusmehhanismid · Retseptorvalkudele ligipääsetavuse vähenemise puudumine, mis endopioididega fosforüülumisele & beetaarrestiinidega seondumisele järgneva internalisatsiooni tõttu toimub · Agonistspetsiifilised retseptorkonformatsioonid · Retseptorite kahekõne · Eriliste homo- või heterodimeeride moodustumine · Neurokeemilised interaktsioonid · Aju energeetilise reageerimise nõrgenemine Opiaadisõltuvuse probleemid
Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse. • Närvierutuse sünkroniseerides need summeeruvad ja tulemuseks on suurem postsünaptiline potentsiaal (EPSP). Teadvuse alusmehhanismid? • Uurijad on välja pakkunud, et mõned kognitiivsed protsessid on teadvuse jaoks palju olulisemad kui teised – nt arvatakse, et keel võib olla üheks alusprotsessiks, kuna muudab inimese teadvuse olemust (keel kui ineterpreteerija). • Samas ei ole afaasia või parempoolse ajukahjustusega inimesed teadvusetud. • Ilmselt ei ole ajustruktuuri, mis oleks võrdsustatud teadvusega. Pigem on teadvus kõigi kortikaalsete alade ja nende ühenduste ja kognitiivsete kasutusvõimaluste tulemus.
annaabi.ee 
