Eesti aluskorra ja aluspõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine, v.a. pinnakate. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil Balti kilbi nõlval ALUSKORD Öeldakse ka kristalliine aluskord. Põhja-Eestis 100-150 m maapinnast, Lõuna-Eestis 500 m maapinnast. Aluskorra kivimeid Eestis kuskil maapinnal ei paljandu. Neid saab näha ainult puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m paksune murenemiskoori. Aluskorraga seotud maavarad: Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi alumises osas. Maavarad: savid (keraamika ja ehitus), mineraalvesi,
Erand on Kagu-Eesti Mõniste ümbruses kirde-edela suunaline künnis, mis kerkib ligi 400 m. Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga.
Aluskorra tasandunud pealispinnale ulatuvad maakoore süvakivimid, s.o 1,8–1,9 miljardi aasta vanused Svekofennia orogeensed moonde- ja magmakivimid moodustavad kaks struktuurilt ja kivimiliselt koostiselt erinevat ala, mida lahutab Paldiski–Pihkva süvamurrangute vöönd. Eesti põhja- ja kirdeosa aluskorras (Tallinna, Alutaguse ja Jõhvi vöönd) paiknevad Lõuna-Soome aluskorraga sarnased amfiboliitse faatsiese moonde- ja magmakivimid. Lõuna-Eesti aluskorras valdavad Kesk- ja Lõuna-Baltikumi kivimitega sarnased granuliitse faatsiese ning Lääne-Eestis amfiboliitse faatsiese kivimid. Mitmekesise koostisega Svekofennia intrusioonide osatähtsus on kõikjal Eesti aluskorras väike. Hiljem kurrutunud aluskorda on tunginud ka rabakivigraniitide intrusioone (1,5–1,67 mljardit aastat tagasi), mis kuuluvad kas
annaabi.ee 
