Vahendid mis toestavad erinevaid jäseme osi. Kaitse seisneb kas põrutuse eest või siis jäseme tema liikumisamplituudi ületamise eest. Eriti kasutatakse sidemeid varasemate vigastuste tõttu, mis on kas sidemeid nõrgestanud. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhad, kriimustused ja haavad. 5 Villid tekivad tihti rahvaspordis. Villid tekivad naha pindmise kihi pidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab oma moodi end kaitsta. Villide tekkimisel tuleb kindlasti vältida nakkust. Väikse villi korral tuleb villile asetada plaaster. Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kohas, kus toimub häärdumine edasi, peab villi avama. Villi avamisel torgatakse vill katki ja lastakse vedelik välja. Nahka ei tohi pealt koorida, muidu tekib põletik! Nõel ja villiümbrus peavad olema
· meniski rebend (põlveliigese võruketaste vigastus või rebend) · sideme ja kõõluste vigastused · kõhre vigastused ( esineb harva ) Need vigastused võivad esineda üksikult või koos. Niisuguste vigastuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. 1.3.4. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhnad, kriimustused ja haavad. Villid tekivad tihti rahvaspordis. Nad tekivad naha pindmise kihi epidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab omamoodi end kaitsta. (http://www.inimene.ee) (http://www.naistekas.delfi.ee) Villide tekkimisel tuleb kindlasti nakkust vältida. Väikese villi korral peab villile asetama plaastri. Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kus toimub hõõrdumine edasi, peab villi avama. Villi avamisel torgatakse vill katki ja lastakse vedelik välja.
katusehaljastuse kasvupinnas niidumurude kasvupinnas Mõnel juhul aga vajatakse täiesti unikaalset ehk rätsepatööna valmistatavat kasvupinnast. Näitena võib tuua rododendronitele sobiva pinnase. Teatavas mõttes on rätsepatööga tegemist ka modelleerimispinnase puhul (vt p 6.2.9). Vahet tuleb teha ka kasvualuse ja kasvupinnase vahel. Kasvualus on insenertehniline rajatis, mis koosneb kõigist vajalikest aluskihtidest, geotekstiilidest, drenaaži- ning niisutussüsteemidest ja kasvupinnasest. Kasvupinnas on eelpool kirjeldatud komponentidest kokku segatud, kindlatele parameetritele ning taimejuurtele vajaliku kasvuruumi mahule vastav juurekeskkond. Kasvumuld on puittaimede istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld. 6.1. Erinevate kasvupinnaste iseloomustus
annaabi.ee 
