tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne
tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne
• peavad olema varustatud vihmaveerennide ja –torudega • katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m • välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja –torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest – sellel põhjusel paigaldatakse ka kivi- ja plekkkatuste alla aluskate. Kui katusekorrus on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45
püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV- kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed. Klassikaline mätaskatus, mille pinnase paksus on vähemalt 15 cm, on raske ja eeldab tugevat kandekonstruktsiooni. Sisuliselt rajatakse katusele traditsiooniline muru, mis nõuab
kaitseplekkide korrasolekut, okastest, okstest ja muust prüveerennide prü gist. ja lehtrite puhtust ning liidete seisukorda, Vigastatud sadeveerennid- sadeveerennid- ja deformatsioonivuuke, torud tuleb parandada. läbiviikudekatuse Tuulutatava tihendite korral peab seisukorda. kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad. Kontrollida tuleb aluskatet võimalike lekete, vigastuste ja aluskattele kogunenud prü prügi suhtes. 102 51 Kaldkatuse kandetarind Sarikad+ laetalad: hoone laius <6m; Penn + sarikad: hoone laius 5-10m; Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad; 103 Kaldkatuse kandetarind Sarikad + laetalad: hoone laius <6m;
Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias 1903 hakati tööstuslikult tootma eterniiti. Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Katusekate maksimaalne üleulatus 70mm. Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi. Aluseks on laudis või ehitusplaat. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kuumbituumenit sisaldavat aluskatet. (2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis. Materjal on kuiv <18% niiskust. Paksus, laius. Vihmavee paremaks ärajuhtimiseks freesida laudadesse sooned. Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse. Lauad peamiseks katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullkate. Katuse naelutamiseks kastutatakse kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. Laastukatus Mänd, haab, lehis..
annaabi.ee 
