rannajoone käänakud) 1 Geoinfosüsteemide peamised rakendusvaldkonnad: 1 Andmete hankimine ja säilitamine(geodeesia ja maamõõtmine, GPS, fotogramm- meetria, kartograafia, kaugseire) 2 Digitaalkartograafia 3 Kaugseire andmetesäilitamine ja analüüs 4 Loodusressurssidehaldamine ja kasutuse planeerimine (metsa, maakasutuse, mulla jmt andmete haldamine) 5 Linnaplaneeriminerahvastiku andmete sidumine geograafilise aluskaardiga, transpordi liinide kavandamine 6 Katastrid ja maa-info süsteemidkatastriüksuste piirid, omanik, hind, kasutuspiirangud jne 7 AM/FMkommunikatsioonide ülitäpsed kaardid koos vajalike atribuutandmetega 8 Sõidukite navigatsioonisüsteemidlaevade, lennukite, tänapäeval ka autode asukohamääramis-seadmed (GPS) 9 Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid(SDSS) keskkond keeruliste planeerimisülesannete lahendamiseks. Planeeringud:
Joonis 2. Eesti baaskaardi lehtede nomenklatuur 6 Katastri aluskaart Katastrikaart e. kõlvikute kaart oli katastrisse kantava info aluskaardiks. Kaardi valmistamiseks joonestati eraldi kiledele majandite alusplaanidelt ning fotoplaanidelt saadud info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart
aaastal. Kaardikeskuse poolt on väljaantud läbi ajaloo esimene eestikeelne kogu riigi haldusala kattev topograafiline kaart, mis sai nimeks Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000. Maaregistri nõudmisel koostati maakatastri pidamise aluskaart hajaasustusalas mõõtkavas 1:10 000 ja tiheasustusalas mõõtkavas 1:2000. 1992. aastal alustatud manuaaltehnoloogias põhikaardistamise käigus kaeti 1994. aasta lõpuks aluskaardiga 13% kaardistatavast alast, millele järgnes uudse digitaaltehnoloogia juurutamine 1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel. Eesti esimene arvutikaart koosnes 112 lehest mõõtmetega 25 km x 25 km millest tirazeerimata jäi 9 kaardilehte. Esimese eestikeelse topograafilise ülevaatekaardi koostas 1992. aastal Riigi Maa-ameti tellimusel GUGK-i ettevõte Aerogeodezija
annaabi.ee 
