Sealt hakkas peale tema ulatuslikum tuntukssaamine. Haydn tegutses Euroopas 1750.a. lõpul. See ajajärk on tuntud ka uute instrumentaalzanrite tekkega. Sajandivahetuseks, mil Haydni tegevus lõppes, olid need zanrid välja arenenud.Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Tuntud oli tema "Lahkumissümfoonia". Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammerzanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini. Wolfgang Amadeus Mozart
15. Millised uuendused tõi G.W.Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks. 16. Viini klassikud, nende tähtsus muusikaajaloos. Joseph Haydn Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Wolfgang Amadeus Mozart Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat. Ludwig van Beethoven
Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Teine tuntum oratoorium on ,,Aastaajad," milles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi. Haydn alustas muusika loomisega ajal, mil uued klassikalised instrumentaalzanrid olid kujunemis järgus. Tähtsamad olid klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Just nendes zanrites võib Haydnit julgelt nimetada aluserajajaks ja eeskujuks. Kõige enam kirjutas helilooja sümfooniaid, kui palju täpselt, on raske öelda, siin lähevad muusikauurijate arvamused lahku. Üldiselt loetakse Haydni sümfooniate arvuks 104, kuigi lisaks neile on olemas veel umbes 60 sümfooniat, mille autor Haydn võis olla. Oma esimese sümfoonia kirjutas Haydn ilmselt 1759. aastal. Sümfooniate loomisega tegeles ta üldse ligi 40 aastat, alustades niiöelda eelklassikalise sümfoonia mudelist kolme väikese osaga ning lõpetas
annaabi.ee 
