kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu. Kui ühega sai lahing peetud, algas kohe teise vaenlasega uus lahing. Nii kurnas see eestlased majanduslikult välja. Vastased, aga said taastuda oma sõjakahjudest ja siis alusatada suurema hooga uut pealetungi. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Neil oli palju kogemusi ja neil oli hea väljaõppe, mida eestlastel ei olnud. Eestlased aga võitlesid enda maa eest ja sellepärast oli neil rohkem sõjavaimu. See aga ei aita vaenlast võita, sest eestlastel tuli puudust relvakäsitsusoskusest ja sõjataktikast. Kuigi eestlased õppisid sõjas palju, arvan ma et vaenlased olid neist alati sammukese ees ja sellepärast eestlased ka kaotasid.
Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav. Ta leides koguni veel aega tegeleda viiuli- ja klavikordikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusamme. Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi! Kui Haydnil hakkas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alusatada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevalt ja visa tööd. Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muuiksapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal visalt õppida. ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J.J. Fuxi töid.
Nii maailma kui ka nende oma avalikkus nõudis sõja lõpetamist. Ameeriklased lahkusid, ent sõjategevus kestis. Saigon alistus ning 1976a. Vietnami kaks poolt ühendati range kommunistliku reziimi alla. Külma sõja lõpp ja desarmeerimine 50-ndate teises pooles hakkasid pinged järele andma seoses glasnostiga NSVL-is. Viimane püüdis suhteid Läänega parandada. 1959. toimus Hrustsovi visiit USA-sse, mis parandas oluliselt kahe suurriigi suhteid. Maailmas otsustati alusatada desarmeerimist rahvusvaheliste lepingute kaudu. 60-ndatel otsustati piirata tuumakatsetusi ning hiljem ka tuumarelvade levikut (kes sees, kes väljas). 70-ndatel asuti piirama strateegilist relvastust. 1985. a. algas NSVL-is Gorbatsovi võimuletulekuga perestroika. Reagan ja Gorbatsov kirjutasid alla kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingule. Kehtestati vastastikkune kontroll. 1989 eemaldas NSVL oma väed Afghanistanist, USA loobus Tähesõdade programmist, lõhuti
kõigil tasandeil moodsa ilma "tüüpprojekte". Looshaus ehk Goldman & Salatsci hoone - fassaadil pole ühtegi kaunistus, `'kulmudeta maja'' (inimesed kutsusid). Futurism - tekkis juugendi/romantilise stiili vastukaaluks. Oli tohutus koguses manifeste. Optimistlik stiil. Sõda on hea asi, mis teeb kõik puhtaks ja saab kõike uuesti alustada. Inimene pole staatiline kuju, vaid näitab seda kuidas ta liigub. Mehaaniline kiirus + patriotism & sõda (ülistati sõja, parem on alusatada puhtalt lehelt) + akademismi vastavus + futuristliku arhitektuuri ideaal. Avalik vastuseis Sezessiooni printsiipidele + klassitsism Umberto Boccioni `'Dinamismo di un ciclista'' 1914 Antonio Sant'Elia - paberarhitektuur 1914 uus linn - ülistab tööstusarhitektuuri, masinaid, elektrijaamasid, kõik mis on uus ja loodusest pole ühtegi sõna juttu nende manifestides. Giacomo Matte Trucco - Fiati tehas Ekspressionism - tööstus asja vaatasid veidi inimlikust küljest. sakilised kaunistused,
annaabi.ee 
