liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond üksjalg- alupoegade sotsiaalne grupp, talupoeg pidi mõisas tegema tööd üksjalg päev maapäev- maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine adrakohtunik- maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid adratalupoeg- tavaline talupoeg, kes täitis teotöid maavaba- Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma isandale maksu
mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus? Pärisorjus mõisniku ja talupoja õiguslik suhe, kus talupoeg on piiratud omand, maa+talupoeg kuulus mõisnikule, teda võis karistada kuid tappa ei tohtinud ilma kohtu otsuseta sunnismaius - alupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata 16. Nim talurahva 5 kihti ja selgita, kellega tegu 1. adratalupoeg peamine talupoegade kiht, nimetus tuleb adramaade järgi, nendel võisid olla sulased ja teenijad 2. üksjalg adratalupoegade nooremad pojad, kellel olid talu ääres oma majapidamine, nimetus tulenes kohustusest teha jalapäev nädalas 3. vabatalupojad teotööst vabad, maksid renti rahas 4. maavabad omasid talu läänikirja alusel, st maksid renti rahas,
vägi Tartu piiskopkonda. Sakslastel tuli oma väed Lõuna-Eestisse koondada. 24 juulil puhkes ülestõus Saaremaal, kus õnnestus Pöide ordulinnuse vallutamine. Ordule kujunes aga olukord keeruliseks, otsese sõjategevuse Saarenaak ja vene piiril lisandusid veel teatued ülestõusy järkamisest Harjus ja mujal Eestis. Ordumeister palus abi saksa ordu kõrgmeistrilt. Okt. lõpul saabus suur abivägi. 1345 Ordu vallutas saaremaa. MAARAHVAS XIV - XVI SAJ. Jüriöö ülestõusuke järgnes alupoegade karistamine. Oma Võimu kindlustamiseks asusid aadlikud järjest arvukamalt elama maale mõisatesse. XV saj kasvasid linnad, suurenes teravilja sissevedu.Madalmaade kaupmehed maksid hästi teravilja eest.Aadli jõukuse kasvade asutati juurde uusi mõisaid ja laiendati seniseid. XVI saj keskpaigaks oli Eestis juba u 500 mõisa. Rikaste linlaste ja aasli seas läks moodi luksusesemed ja muud kallihinnalised tooted, millele aitas kaasa hoogsalt arenev merekaubadus. Soodsate
Eestimaa kubermangus talurahavrahutused, sest sellest uuest seausest said talupojad osad teistmoodi aru kui mõisnikud. Mingite varasemate koormiste teema jne (abitegu jne). See eahutus oligi suunatud abiteo vastu. Tuntuim konflikt oli seotud Mahtra mõisaga 1858 aasta juuni alguses. See haaras suurt hulka mõisa talupoegadest, see suruti päris julmalt ka maha. Sarnaseid vastuhakkusid oli ka mujal eestimaa kubermangus, kuid kõik suruti sõjeväe abiga maha. T alupoegade väljarändamisliikumine- Prohvet Maltsvedi liikumine- prohvet Maltsve (kodanikunimega Juhan Leinberg) oli harjumaa mees, sündinud 1812 aastal, suri 1885. Tegu oli ,,rahutu hingega"- oli nii mõisakubjas, körtsipidaja, pölluharija/taluomaja, mölder, tallinnas oli äriteenijahiljemmajaomanik. Oli hernhuutliku vennastekoguduse liige, kuid sealt heideti välja sest ei allunud piisavalt distsipliinile. Hakkas ise pidama palvetunde, ta oli sünaosav künemees, kiiresti leidis järgijaid endale.
annaabi.ee 
