5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju asümmeetriline. ELUPAIK Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber 6 INIMESTE UURINGUD Viimastel aatakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Nendel
sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga üles pööratud setted üsna kähku Eesti randa, see tõenäosus 8090 protsenti. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. See on suhteliselt kindel, et pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte. Paarkümmend aastat tagasi tuli Soomest Kymijoki jõest Läänemerre dioksiine, puidu töötlemisel tekkivaid ülimürgiseid aineid. Üks praegugi suhteliselt suure dioksiinide kontsentratsiooniga ala on Soomes Kotka ümbruses ning ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone
Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga ülespööratud setted üsna kähku Eesti randa. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. Pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Dioksiinide ja metüülelavhõbeda vabanemine põhjasetetest gaasitoru ehitamise ajal tekitaks kalade mürgisuse laine, mis hävitaks tõenäoliselt Eesti kalanduse ekspordivõimalused ja vähendaks võimalusi Läänemere kala süüa. Lisaks kantserogeensusele kontsentreeruvad dioksiinid imetavate
liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal. Sabauime tagaserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju assümeetriline. Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kulutades selleks minimaalselt energiat ideaalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude teket liikuvate loomade ümber. Viimastel aastakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Ilmneb, et neil loomadel on kõrgeltarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid
annaabi.ee 
