Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Allotroopsed teisendid: 1.Rombline väävel S8, vees ei lahustu 2.Monokliinne väävel S8, tekib sula väävli jahtumisel 3.Plastiline väävel Keemilised omadused · Reageerib hapnikuga O2 + S = SO2 (hapnik + väävel=vääveldioksiid) Kasutatakse pisikute tapmiseks · Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S (väävel +vesinik=divesiniksulfiidhape) · Reageerib metalliga 2Al + 3S = Al2S3 (alumiinium+väävel=alumiiniumsulfiid) VÄÄVEL Väävli kasutamine · Värvainete valmistamisel · Ravimite valmistamisel · Tuletikkude valmistamisel · Taimekaitsevahendite valmistamisel · Kummi valmistamisel · Püssirohu ja lõhkainete valmistamisel · Väävelhappe valmistamisel · Paberi valmistamisel. H2SO4 (Väävelhape) · Konts. väävelhape on õlitaoline vedelik · Kasutatakse gaaside kuivatamiseks · Konts. väävelhape on veest paksem
anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O Alus + happeline oksiid = sool + H2O Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Oksiidi omadused/teke Aluseline oksiid + vesi = Alus CaO + H2O = Ca(OH)2
vask- vask(II)kloriid- tsinkkloriid- tsinkhüdroksiid- tsinkoksiid Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu
rabe ning peenestub uhmris kergesti. Pulbrilist väävlit nimetatakse väävliõieks, tükkidena erinevalt väävlit aga kangeväävliks. Väävel on halb elektri- ja soojusjuht. Vees ta ei lahustu, hästi lahustub väävel süsiniksulfiidis (CS2) ja vähesel määral orgaanilistes lahustes. 4. Keemilised omadused. a) Väävel võib esineda oksüdeerijana, reageerides vesiniku ja metallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) 2Na+S=Na2S (naatriumsulfiid) 2Al+3S=Al2S3 (alumiiniumsulfiid) b) Väävel võib käituda redutseerijana reageerimisel mittemetallidega. Põlemisel õhus või hapnikus moodustub vääveldioksiid ja vähesel määral vääveltrioksiidi: S+O2=SO2 2S+3O2=2SO3 5. Väävli kasutamine. Väävlit kasutatakse taimekaitsevahendina, kautsuki vulkaniseerimiseks, tuletikkude ning musta püssirohu valmistamisel. Peamine kogus väävlit kulutatakse väävelhappe ja tema soolade tootmiseks ning keemiatööstuses mitmesuguste väävliühendite saamiseks. 6
leegis: 4Al + 3O2 → 2Al2O3 ∆H = - 3344 kJ Reakts. - väga eksotermiline Pimestava valguse tõttu kasutatakse põlemisreaktsiooni valgustussegudes (segus oksüdeerijatega); Al + NH4ClO4 – raketikütus Reageerib energiliselt (süttides) kõigi halogeenidega, isegi I2-ga (ka Br2-ga) toatemperatuuril. Reaktsiooni joodiga katalüüsib vesi. F2-ga reageerib alles 600ºC juures. 2Al + 3Hal2 → 2AlHal3 Kõrgemal tº-l reageerib Al väävliga → Al2S3 alumiiniumsulfiid lämmastikuga → AlN alumiiniumnitriid süsinikuga → Al4C3 alumiiniumkarbiid fosforiga → AlP alumiiniumfosfiid mitmete metallide ja mittemetallidega → sulamid (intermetallil. ühendid, aluminiidid) * elavhõbedaga → Al-amalgaam, kuid lahustuvus Hg-s üsna väike (2,3 · 10-3%, võrreldav Pt-ga); siiski lõhub amalgaamimoodustamine Al kaitsva oksiidikihi
annaabi.ee 
