Selle abil mõõtis Michelson esimest korda tähe läbimõõdu. 13. detsembril 1920 sai Betelgeuse esimeseks täheks väljaspool Päikesesüsteemi, mille läbimõõt mõõdeti. Kokku mõõdeti sellega seitsme punase hiidtähe (Betelgeuse, Arcturuse, Antarese, Aldebarani, Alpha Herculise, Beta Pegasi ja Mira) läbimõõt. Henry Norris Russell lõi vaatluste põhjal oma tähtede klassifikatsioonisüsteemi. Alguses oli peegel kaetud hõbedaga, 1935. aastal asendati hõbedakiht alumiiniumikihiga, mis peegeldas 50 protsenti rohkem valgust. Alumiiniumiga katmisel kasutatud uut meetodit katsetati enne väiksema teleskoobi peal. Edwin Hubble tegi oma suured avastused Hookeri teleskoobiga tehtud vaatluste põhjal. Ta järeldas vaatlustulemuste põhjal, et Linnutee ei ole ainus galaktika universumis. Koos Milton L. Humasoniga avastas ta, et kosmiliste objektide punanihe on seda suurem, mida kaugemal nad meist asuvad. Selle asjaolu, mis annab tunnistust universumi
4) Alumiiniumisulamite koostamisel püütakse suurendada mehaanilist tugevust, säilitades hea elektrijuhtivuse ja väiksema tiheduse. Sulamites lisatakse alumiiniumile (kuni 20% ulatuses) - vaske, räni, magneesiumi, mangaani, tsinki ja niklit. Üks enamkasutatavamaid alumiiniumi sulameid on duralumiinium. Karastamise ja sellele järgneva vanandamise tulemusena omandab duralumiinium tõmbetugevuse kuni 500 MPa. Puuduseks väike korrosioonikindlus, mida parandab mangaanilisand, puhta alumiiniumikihiga katmine või pinna oksüdeerimine. Kasutatakse konstruktsioonimaterjalina. Aldrei on väikese eritakistuse ja suhteliselt suure tõmbetugevusega (350 MPa) sulam keemilise koostisega magneesium-silitsiit (MgaSi)., mis saadakse alumiiniumi, magneesiumi, räni ja raua termilisel töötlemisel Puuduseks keerukas tootmistehnoloogia. Kasutatakse spetsiaalsete elektrijuhtmete tootmiseks. Räni, magneesiumi, vaske ja tsinki sisaldavad ka asünkroonmootorite rootorite
kanal alles seadise pingestamisel. Indutseerkanaliga väljatransistorid on rohkem levinud, kuna nende valmistamisel on tehnoloogilisi protsesse vähem. Indutseerkanaliga transistori saamiseks moodustatakse p-juhtivusega räni aluskristalli kaks kõrglegeeritud n+-piirkonda, kuid juhtivat n-kanalit nende vahele ei tehta. Kahe n+-piirkonna vaheline ränikristalli pind kaetakse oksiidikihiga, mis omakorda kaetakse õhukese alumiiniumikihiga, tekib pais. Juhul kui paisul pinge puudub, on struktuuris kaks vastupingestatud dioodi (pn+-siiret). P-aluskristallis on positiivsed laengukandjad – augud – ülekaalus, kuid seal leidub ka negatiivseid laengukandjaid – elektrone. Teatavasti samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. Kui paisule pinget ei rakendata või teda negatiivselt pingestatakse, siis tõmbuvad paisu poole just augud kui vastandmärgilised laengud. Seega kasvab kahe n+ala vaheline takistus veelgi
pingestamisel. Indutseerkanaliga väljatransistorid on rohkem levinud, kuna nende valmistamisel on tehnoloogilisi protsesse vähem. Indutseerkanaliga väljatransistor on kujutatud joonisel 3.23. Indutseerkanaliga transistori saamiseks moodustatakse p-juhtivusega räni aluskristalli kaks kõrglegeeritud n+-piirkonda, kuid juhtivat n-kanalit nende vahele ei tehta. Kahe n+-piirkonna vaheline ränikristalli pind kaetakse oksiidikihiga, mis omakorda kaetakse õhukese alumiiniumikihiga, mis moodustab paisu. Joonis 3.23. Indutseerkanaliga MOP-väljatransistori ehitus ja tingmärgid. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 30 Kõrglegeeritud lätte ja neelu osa vahel puudub juhtiv kanal. Kui n-kanaliga MOSFET-i paisu ja lätte vahele rakendada positiivne pinge, mis ületab lävipinged, rikastub siiretevaheline ala elektronidega. Paisu alla tekib n-juhtivusega pooljuht ehk n-kanal.
mitu metallvormi ehk negatiivi, kus süvendite asemel on kõrgendikud ja vastupidi. Vorm paigutatakse survevaluseadmesse ning laserketta kujulisse õõnsusse pressitakse surve all kuum plastmass, seejärel jahutatakse vormi veega ja paari-kolme sekundi pärast võib tahkunud kompaktketta vormist välja võtta. Ketta see pool, kuhu on salvestatud muusika, kaetakse kõigepealt õhukese valgustpeegeldava alumiiniumikihiga, millele kantakse õhuke lakikiht ja lõpuks trükitakse lakikihile siidi- või ofsett-trüki abil silt. Kui nüüd asetada ketas vastavasse ajamisse, kus seda altpoolt pooljuhtlaseriga valgustatakse, siis tungib laserikiir läbi ketta ning peegeldub alumiiniumikihilt tagasi vastavalt soone reljeefile, mis võimaldab kettale salvestatud informatsiooni lugeda ja arvutisse saata. DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas
annaabi.ee 
