liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree). Omamoodi kõlaotsingud, sulatab tämbreid. "Eldorado" (2002) inspireeritud Edgar Allan Poe luulest "Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev. Ühendab arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile. Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja
eestlasena saavutatud kolmas koht. Tal on ka oma ansambel Marjamaa Brothers, kus tema vend mängib saksofoni ja lauljaks on Uku Suviste. Kontsert toimus väikeses saalis, mistõttu lava polnud väga suur ja istekohti polnud väga palju. Laval võisime esialgu näha ainult klaverit. Saal ise oli huvitava kujunduse ja ilusate klaaslühtritega. Kõigepealt esitasid nad Hillar Kareva sonaadi number 2 "Värvilised vahtralehed" , mis ongi mõeldud altsaksofonile ja klaverile ning koosnes kolmest osast. Allegro assai (= tõtates,rutates ja kaunis), nagu nimigi ütleb, oli hästi tempokas, lõbus ning rõõmus. Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde. Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult . Järgmisena võisime kuulda Antonio Vivaldi kontserti ,mis koosnes samuti kolmest osast :
Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle poolest, et ta oli esimene Eesti helilooja, kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada oma sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniazanri sisulis-dramaturgilise eripära.
orkestrile. Veel sümfoonilised süidid ja lühivormid ehk sümfoniett, tokaata ja veel palju teisi. Tubin oli mees, kes kirjutas esimese balletti, milleks oli ’’Kratt’’ ning ooperi ’’Barbara von Tisenhusen’’ ja ’’Reigi õpetaja’’. Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt ühtsed ja kindlasti terviklikud. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on
Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Sageli on ta põhiteemast tuletanud edasist materjali ning tsiteerinud algosa teemasid järgnevates osades
annaabi.ee 
