kuid vähemalt ei suurendanud ta seda. Egoismi on vaja selleks, et aru saada, mis on altruism. Läbi omakasupüüdlike ja isekate tegude mõistame, kuidas meisse suhtutakse sedasi. Altruism ja egoism - need on teada tuntud mõisted ning neist ei tasu näiliselt rääkidagi. Ometigi suudetakse ikka ja välja tulla erinevate teooriatega. Minu arvates on igas inimeses olemas egoism, kuid head inimesed suudavad selle endas alla suruda. Õpivad olema pisut altruistlikumad ja meeldivamad teiste inimeste suhtes. Nii ei pea olema must lammas valgete seas.
inimesed üksteisesse hästi suhtuksid, ei saaks see kaasa tuua halba. Tegelikus elus aga paraku ei kehti alati vanasõna: "Tee head teisele, siis tehakse head ka sinule." Sugugi mitte kõik inimesed pole heasoovlikud ja abivalmis. Selleks aga, et minu "paremate inimeste" teooria funktsioneeriks, peaks enamik - vähemalt kaks kolmandikku - inimestest püüdma paremad olla. Vastasel juhul tallutaks need heatahtlikud ja eelkõige teistega arvestavad altruistlikumad inimesed julmemate ja võimuahnemate egoistide poolt lihtsalt jalge alla: egoistid kasutaksid neid oma huvides ära. Seda taibates pettuksid head inimesed oma tõekspidamistes, kaotaksid oma optimistliku meele ja lööksid lihtsalt käega. Nad muutuksid kibestunud eluvihkajateks, pessimistideks või isegi eriti suurteks egoistideks, et maksta kätte inimestele, kes nende elult mõtte ja värvi võtsid. Kas on aga võimalik panna kogu inimkonda mõtlema vähem iseendale ja rohkem teistele
RISC jaotab inimesed fikseeritud arvuga tarbijarühmadesse (kokku 10), mille iseloomulikud tunnused on esitatud lisas 17. 1996.-1997. aastal EMOR-is läbiviidud Baltimaade turgude analüüs näitas, et eestlased kuuluvad peamiselt esimesse, neljandasse ja viiendasse tüüpkonda. Võrreldes lätlaste ja leedulastega on eestlased avatumad, soovivad kiiremini proovida uusi kaupu ning harjuvad kergemini uudsete olukordadega. Igapäevases käitumises on eestlased altruistlikumad ja kaupade valimisel usaldavad rohkem lähimaades (Rootsi, Soome, Taani) valmistatud tooteid. Võrreldes Läti ja Leedu tarbijatega elatakse rohkem “tänases päevas” ning ollakse hoopis kõrgema riskivalmidusega. Kuigi toodete juures väärtustatakse töökindlust ja pikka ekspluatatsiooniaega, ei jääda kuigi kauaks ühe margi eelistajaks. See võib Eesti jaoks osutuda takistavaks teguriks kindlatele kaubamarkidele pikaajaliste hankelepingute saamisel
annaabi.ee 
