hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks ja iseloomututeks loomadeks kellelt on munad maha võetud. Kristlik moraal on õpetanud inimest põlgama esmaseid elu instinkte. Näiteks näitab kristlik moraal ebapuhtana sugulist kontakti 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? Dekadentlikk inimene on Nietzche arvates hea inimene kes on valelik ja iseloomutu. Kõik head inimesed on tegelikuses nõrgad kes ei leia maailmast kunagi oma õnne. 3
positsioonide tugevdamise nimel (näiteks valitsustellimusi taotlevad ärimehed). Kategooriakaitse grupid moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks (ametiühingud, talurahvaliidud, veteranide grupid, kutseorganisatsioonid jne). Edendamisgrupid viivad edasi üritust, mis ei too neile (nende liikmetele) mingit viivitama-tut või käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit tõepoo-lest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni
või oma positsioonide tugevdamise nimel (näiteks valitsustellimusi taotlevad ärimehed). Kategooriakaitse grupid moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks (ametiühingud, talurahvaliidud, veteranide grupid, kutseorganisatsioonid jne). Edendamisgrupid viivad edasi üritust, mis ei too neile (nende liikmetele) mingit viivitama- tut või käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit (nende arvates) tõepoolest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud.
annaabi.ee 
