Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise. 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) Põhimõte on see, et märgitakse ära, mis tegelased, mis stseenis osalesid. Vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust. Selle järgi saab leida domineerivad tegelased, paaristegelased, alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnest argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes · sisutihedam, · funktsionaalsem, · komplitseeritum - kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor,reaalne subjekt)kaks adressaati (teine tegelane ja publik) · korrastatum, - Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on
Sfinks Oidipus Oidipus Teireisias Teireisias Kreon Kreon, linn linn tõde linn, Oidipus 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) · vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust · domineerivad tegelased · paaristegelased · alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased Tegelaskuju kontuurid selginevad sedamööda, kuidas ta astub aina uutesse suhetesse teiste tegelastega. Tegelaste suhtlemist näidendis on võimalik üsna täpselt kaardistada. Moodne draamateooria kasutab selleks koguni matemaatilisi meetodeid (maatriksanalüüs, sotsiomeetria jm.). Kirjeldused baseeruvad tegelaste konfiguratsiooni mõistele. Konfiguratsioon (kujukond) on tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib
Ihasuund valitseb subjekti ja objekti vahel. Saatja algatab tegevuse kas tegelane ise või abstraktne idee. Üks tegelane võib täita mitut funktsiooni, võib olla ka tühi. Saaja teeb midagi kellegi jaoks, läheb mingis suunas. Liitlane aitab. Vastane töötab vastu. Konfiguratsioonianalüüs vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumissagedust ja kestust. Teatud tegelased domineerivad. Teatud tegelased ilmuvad 2-kaupa paaristegelased. Alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased. Binaarsed opositsioonid igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased 2 leeri. Tekstianalüüsil tuleb küsida, mis alusel vastandutakse, mille poolest tegelased erinevad ja sarnanevad. Milliseid suuri üldistusi saab teha selle põhjal näidendi kui terviku kohta? Analüüs töötab hästi suurte konfliktsega näidendite puhul (nt Ibsen)