· Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse.
maksimeerimist) protsess? Kui tarbija eesmärgiks on olemasoleva eelarvega maksimeerida oma kasulikkust, siis analoogselt on firma eesmärk olemasoleva eelarvega (kuludega) maksimeerida tootmismahtu. Võime firmade eesmärgi püstitada ka vastupidi: minimeerida tootmiskulud konkreetse tootmismahu tootmisel. Mõlema 1 Normaalkasumi arvestamine kulude hulka võimaldab tõepoolest käsitleda kulusid alternatiivkuludena ja välistab olukorra, et kui näiteks projekt B korral on tulud suuremad kui kulud, siis saab ka see osa tuludest, mis kulusid ületab, projekti A alternatiivkuludes kajastatud (sest otsestes kuludes seda ei arvestata). 33 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
monokulktuurid vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Teisalt suurendab puistute rajamine tööstuspiirkondadaesse mitmekesisust. Metsastamise kuludeks on maapinna ettevalmistamine, istutamine, hooldus, hoolusraied, lõppraie. Kui tähistada metsastamist f-ga ja alternatiivset kasutamist a-ga, siis sellisel juhul on Pearce arvates metsastamine majanduslikult põhjendatud kui Bf-Cf > Ba-Ca Tegelikult võib selle väite üle diskuteerida, sest üldiselt hinnatakse KKA-s kulusid ja hüvesid alternatiivkuludena, mistõttu võrdluse vajadus kaob ära. Pearce ütleb, et ainuke turul kaubeldav hüvis on puit. Teiste tulemite puhul on tegemist positiivsete välismõjudega. Metsastamise kõik kulud aga kujunevad turul. Tagajärjeks on see, et parasvöötmes on metsastamisprogrammid harva ärimajanduslikult tasuvad. Pearce muudab analüüsi dünaamiliseks, diskonteerides 6% intressimääraga ning leiab metsastamisprogrammide nüüdisväärtused erinevaid oletusi kasutades (varieerides maa hinnaga jms)
annaabi.ee 
