Laest veidi madalamal asetseb vitraazakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus, seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija- Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar. Altaril on Jeesus ristil ehk krutsifiks. Risti all on tekst ja see on ainus luterlik kirik, kus lisaks eesti keelele on ka vene keelne tekst. Küünlajalad on algsed, aga taastatud. Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast. Läheme korrus kõrgemale. Saame teada, millise Aleksandri nime see kirik kannab, ehk siis Aleksander II, vene tsaar. Kui kirikut hakati ehitama 1881. aastal, siis räägitakse, et Aleksander II hukkus terroristi pommist. Aleksander II üritas aidata ühte poissi, kes oli jalgadest ilma jäänud terroristi pommist ning terrorist viskas uue pommi ja tsaar sai surma. Iga pühapäev kl 1 toimuvad selles ruumis vene keelsed jumalateenistused
euharistlik tuvi--peristeerium--altari kohale ripuatud metalltuvi, mille sisemuses hoiti hostiat. kustoodia--väike karbike armulaualeiva hoidmiseks, näiteks selle transportimisel. püksiid--ümmargune hõbedast või elevandiluust karbike, millega hostia viiakse haige juurde. reposorium--puhkealtar. Katoliku kiriku suurtes protsessioonides kantakse sellekohastes nõudes hostiat. Aeg- ajalt peatub protsessioon palvetamise ajaks. Sel ajal asetataksegi hostia (armulaualeib) sellisesse väikesesse altarisse. Kirikupingid. kirikupink--pikad pingid kirikus kahel pool keskkäiku, varustatud raamaturiiuliga (lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega. Tähtsamatel perekondadel on kohalikus kirikus sageli nimelised pingid. kolmikiste--varagooti kiriku kooriosas asetsev troonitaoline iste preestri ja mõlema missal teeniva diakoni jaoks. kooritoolid--omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks
Pühakodadesse rajati peaaltari kõrvale ka teisi altareid. Peaaltari ruumi nimetatakse läänekirikus kooriks, kooriruumiks või altariruumiks. Idakirikus ei ole läänekiriku altari otsest vastet: altariruumis täidavad selle aset aujärg ja ohvrilaud. Altariks hakati nimetama kiriku osa, mis on kogudusest eraldatud võre, eesriide või ikonostaasiga. Kogu seda eraldatud piirkonda hakati nimetama altariks. Altari kasutamise reeglid on paljuski pärit Jeruusalemma templist. Idakiriku altarisse pääseb läbi kolme värava. Keskmisest väravast, mida nimetatakse kuninglikuks väravaks, võivad läbi astuda ainult vaimulikud ja pühitsetud kuningad. Kiriku pühitsemisel on altarite alla paigutatud reliikviaid. Reliikviateks on näiteks pühaku säilmed. Nende järgi on ka kirikud pühendatud vastavale pühakule ja kiriku aastapäeva peetakse selle pühaku mälestuspäeval (tavaliselt surma-aastapäeval).
annaabi.ee 
